Dominikaan ja Haiti 2014

Millalgi suve lõpu poole avaldas Siim soovi koos oma töötajatega Dominikaani puhkama minna. Pöördus minu poole,et otsiksin mõne reisi talle.

Pärast mõnekuulist surfamist sai lõpuks välja valitud reis Saksa reisikorraldaja 5forflug lehelt algusega Münchenist Sosuasse hotelli Casa Marina Beach 10 -18 dets kõik hinnas 820 eur.

9 dets 2014 õhtul lendasime mina ja Urmo Ryanairiga Riga- Cologne (Bonn)  hind 32 eur.

Urmo töömees Anti viskas meid Urmo autoga Riiga.

Bonni lennujaama jõudsime õhtu kella 22 ajal. Sealt sõitsime metrooga 15 min Bonni raudteejaama.

Kuna rongi väljumiseni oli ligi 2 tundi aega,istusime raudteejaamas kuskile pubisse maha ja sõime saksapärast curry bratwursti ja jõime saksa õlut.

Rong oli meil öörong Bonn Hautbahnhof-München Hauptbahnhof  kell  23.15- 07.10 ja maksis 45 eur nägu.

Rongis oli meil 6 ses kupees kaks magamiskohta üleval lae all.

Kaks meest juba magas alumistel korrustel ja me kobisime ka suht ruttu magama ära. Voodi oli päris lühike ja päris kõva madratsiga. Öösel sai oma paarkümmend korda üles ärgatud.

Hommikul 7.10 olime Müncheni raudteejaamas ja seal kiirustasime kohe metroo peale. Metroo sõitis Müncheni raudteejaamast lennujaama 50 minutit.

Lennujaamas olid Siim ja Raivo juba kohal,kes tulid ka eelmine päev lennukiga. Samuti olid kohal Siimu töökaaslased kes olid autoga Eestist tulnud. Kokku oli meid 12 meest.

Lennuk München-Puerto Plata kell 8.55-13.15 lendas üle 10 tunni.

Olime lennukisse päris laiali paigutatud.Vaatasin filme ja üritasin magada.Väga piinarikas oli.

1 päev 10 detsember

Keskpäeval olime lõpuks kohal.Lennujaamast väljudes võttis kohe meid palavus ja leitsak vastu.Läksime meile vastu tulnud bussi ja sõitsime hotelli.Meie hotell asus lennujaamast ainult 10 km kaugusel.

Hotellis viskasime pikad riided seljast ära ja kohe jahutavasse basseini ujuma.

Mängisime vees viis viie vastu väravpalli. Päris äge oli.

Hotell oli meil kõik hinnas,kaasa arvatud kohalik alkohol :)

Õhtusöögi lauas sai juba Cuba Libre kokteilidega alustatud. Peale sööki istusime basseini ääres lamamistoolidel ja jätkasime kokteilidega.

Mingi hetk otsustasime Sosua linna peale jalutama minna.

Hotellist väljudes ründasid meid kohe mototaksod,suveniiride müüjad,valuutavahetajad ja igasuguse muu kraami pakkujad.

Oma ala spetsialistid nägid ära et oleme valged ( ehk äsja saabunud) ja üritasid meie käest kohe viimast välja pressida. Nagu tavaks,nii oligi et esimeste päevade hinnad olid ikka kallimad kui viimastel päevadel :)

Tead küll seda vana tõde,kuid ikka lased ennast petta.

Jalutasime ringi ja istusime mitmes välikohikus.Lõpuks olime kõik joogised.

2 päev 11 detsember

Hommikul peale sööki pikutasime basseini ääres.

Ilm oli terve päev päike ja pilved vaheldumis,nii et lõpuks õhtuks ei saanud arugi,kui ära põlesime.

Peale lõunat tegime toas ka lõunauinaku.

Õhtu kordus sama,mis eilegi :)

3 päev 12 detsember

Peale hommikusööki otsustasime Urmoga hotellist jalutada Sosua randa.Mingi 10 min kõndimist.

Ranna äär oli kohvikuid ja müügiputkasid täis.Lained olid suured ja seetõttu ujujaid vähe.

Võtsime ühes kohvikus laua ja lamamistoolid.Lasime õlut,pikutasime ja ujusime.

Pidevalt käisid ka igasugu kraami müüjad tüütamas- massaz,suveniirid,hiidkrevetid,puuviljad jne.

Mingi hetk vajus 3 kohalikku tüdrukut ka meie lauda. Koos sai veel õlut joodud ja nalja kui palju.

Nemad rääkisid hispaania keeles,meie inglise-hispaania keeles.

Varsti tulid ka teised mehed sinna randa. Päris õhtuni sai ära jorutatud.

Õhtul hotellis olid kõik kohad päiksest ai ai kui ära põlenud.

4 päev 13 detsember

Täna oli juba nässus.Pilves ja vahel tibutas vihma. Päikest väga ei olnud.

Terve päev passisime hotellis. Ujumine,pikutamine,kaardimäng,söömine ja joomine.

Mõni mees veel viitsis õhtul linna peale,enamus läksid varakult magama.

5 päev 14 detsember

Võtsime täna rendiauto,kuna hotellis passimisest oli kopp ees. Mingi vanem Nissan ja maksis 2 päeva 90 usd.

Mina,Urmo,Raivo ja Siim sõitsime piki rannikut Samana poolsaare suunas.Plaan oli seal üks ring teha ja valge liivaga randades ujumas käia. Ilm tõmbas aga meie plaanidele kriipsu peale. Hakkas vihma sadama ja väikeste vahedega peaaegu terve päev.

 

Sõitsime mööda rannikut ligi 150 km ja otsustasime,et pole enam mõtet edasi sõita. Vihm võttis tempo maha ja tee osutus loodetust kehvemaks.Poleks jõudnud Samana poolsaarele ringi peale teha.

Seega keerasime otsa ümber ja sama teed tagasi.Vahepeal pidasime kinni veel paaris kohas ja vaatasime ringi.Samuti käisime veel Cabarete rannas ühes pubis söömas.

Ma võtsin lobsteri ehk hiidvähi.Maksis 850 peesot ehk umbes 17 eur. Päris hea oli.

Hotelli tagasi jõudes tegime väikse uinaku.

Õhtusöök oli meil kinni pandud hotellis Mehhiko restoranis.

3 käiguline õhtusöök.

Aga ei olnud hea. Mehhiko köök väga ei meeldi ka.

6 päev 15 detsember

Hommikul läksime mina,Urmo ja Raivo rendiautoga teise suunda seiklema-Puerto Platasse.

Siim ei tulnud-halb oli olla.

Sõitsime umbes 30 km ja olimegi Puerto Platas.Tiirutasime mööda linna ja rannaäärt kuni parkisime auto kesklinna platsi äärde.

Ilm oli täna jälle kergelt pilves ja vihmane.Algul oli meil täna plaan minna köisraudteega Puerto Plata kõrval oleva kõrge mäe otsa,kus asus analoogne Jeesuse kuju nagu Rio de Janieros. Ainult väiksem.Aga kuna ilm oli udune,siis polnud mäetipus midagi teha.

Kui auto pargitud oli kohe platsis mingi kohalik tegelane,kes ennast meile giidiks pakkus.Mõtlesime,et mis seal ikka,las tutvustab linna ja pärast viskame talle mõnisada peesot.

Jalutasime mööda linna veidi ringi ja siis viis mees meid mingisse juveeli ja sigaretipoodi.Viisakas koht oli. Omanik oli belgiast pärit valge mees,kes tuli kohe meile Dominikaani sigarettide valmistamist näitama.

Kaks meest istusid laua taga ja keerasid käsitsi sigarette.Samuti rääkis belglane Dominikaani rahvusjoogi Mamajuana valmistamisest. Et pudelisse on korjatud mingid erinevad raviva toimega puukoored ja juured,valad veini või rummi peale,lased nädal seista ja siis saad tarvitada. Pidi 100 haiguse vastu olema.

Lõpuks olime sunnitud ka midagi ostma :) Urmo ja Raivo ostsid kumbki 2 pudelit Mamajuana koortega- 1500 peesot ehk umbes 30 eur tk.+ veel mingeid sigareid päris krõbeda hinnaga.

Mina Mamajuanat ei ostnud,kuna eelmisest aastast veel 2 pudelit kodus valmistamist ootamas.

Sigarette ostsin.Raivo ostis veel mingi hõbeketi sinise Larimari kiviga. Dominikaan on muide ainuke koht maailmas,kus seda sinist kivi-Larimari leidub.

Poest väljudes ründas meid kohe paar kohalikku,kes kohe meid ründas ja analoogseid kette ja sigareid pakkusid,kui poes. Ainult hinnad olid mitu korda odavamad. Ostsime nende käest ka mõned asjad.

Käisime ka kohalikus kirikus,kus süütasime pattude andeks andmiseks küünla.

Siis juhatas giid meed sööma. Võtsime mingid söögid ja mõned õlud.Giidile ka.

Peale sööki läksime suurte kaubanduskeskusse shoppama. Lasime giidi minema.Mees küsis oma teenuse eest ulmelist hinda-2000 peesot ehk 40 eurot.Läbi suure kauplemise andsime talle 900 peesot.Ja siis tundsime ka,et ilmselgelt maksime mehele liiga palju.

Kaubanduskeskus oli päris moodne ja kaupa tohutult.Ostsime koju suveniire,kohalikku kohvi,komme,rummi jne.

Kõige rohkem shokis olime sellest,et siin maksis samasugune Mamajuana pudel ainult 250 peesot,mile eest belglasele maksime 1500 peesot. Oi oi. Järjekordselt olime haledalt petta saanud :)

Enda arust oled palju maailmas ringi käinud ja maru tark,kuid osavate müügimeeste käest saad ikka petta :)

Pärast shoppingut sõitsime tagasi hotelli,kus meil oli õhtusöök mereandide restoranis.

Ei olnud eriti hea.

7 päev 16 detsember

Hommikul kell 6 läksime ühepäevasele tripile Haitile. Maksis 165 usd nägu.Mikrobussiga meie 4 kesi+giid+autojuht.Tripi hinna sees oli ka hommiku ja lõunasöök.Sõit Haiti piirini kestis umbes 4 tundi.Vahepeal oli ka mingis teeäärses kohvikus hommikusöök ja vahetult enne piiri käis giid meil mingis piirivalve asutuses,kus sai mingi paberi Haiti sisenemiseks.

Haiti on üks maailma vaesemaid riike,kus elab ligi 10 miljonit inimest.Maapiirkondade inimesed teenivad kuus umbes 6-7 eurot.Asfaltteid on ainult 20%. Riigis toimuvad pidevalt kodusõjad,levivad kõikvõimalikud haigused ja epideemiad.

Piiri ületamisel oli kontrast kohe shokeeriv.Tee muutus hetkega asfaltteest auguliseks saviteeks.

Ja kõik kohad olid prahti täis.Kohe jõudsime esimesse külla,kus oli parasjagu turg.Kahel pool teed käis hull kauplemine,kisa kära,lapsed jooksid paljalt ringi jne jne Kõikjal vedeles praht.

See kõik lõi hetkega pahviks.Üks asi on seda telekast näha,teine asi on seda ise näha ja tunda.

Turu ääres tegi buss peatuse ja me tulime arglikult bussist välja. Kohe oli parv lapsi ümber,kes käsi pikas raha palusid.Meie giid juhatas meid jalutuskäigule mööda küla.Kõik inimesed vahtisid meid nagu tulnukaid ja kari lapsi kõndis järel.Valge inimene satub siia üliharva.Käisime ka külakooli vaatamas,kus oli parasjagu tund.Kohe lõpetati tund ja lapsed laulsid meile mingi laulu.Klassi seintel olid paari saklase pildid koos kooli tänuavaldusega.Need inimesed toetavad seda kooli rahaliselt. Ja kool on väga tänulik iga abi eest.Kooli lähedal oli ka ruum,kus sai osta mingeid väikseid laste valmistatud meeneid.Hinnad olid krõbedad,sest saadud raha läks koolile,et lapsed saaksid koolis käia.Ostsie ka asju kokku 3000-4000 peeso eest.Nii et ka meie väike panus sai antud,et leevendada nende vaeste laste rasket elu.

Edasi jalutasime veel turu läbi. See oli ka parajalt jube.Igasugust kaupa müüdi otse tolmuse maa pealt.Igal pool vedeles praht ja katkiste-mustade riietega neegrid sebisid ringi,Päris jube oli seal olla.

Vahetult enne bussi minekut sai mõnele lapsele ka 50 peesot antud.Kohe läks möll lahti,sest teised tahtsid ka ju.

Keerasime otsa ringi ja sõitsime Dominikaani tagasi.Piiripunktis desinfitseeriti meie mikrobuss ümberringi ära.Et mingit haigust riiki ei tooks.

Edasi liikusime piiriga paralleelselt ülespoole umbes tund aega Dajaboni linna.Seal läksime Haiti piirile.Piiripunkt oli silla peal ja alt jooksev jõgi oli piiriks.Kahel pool silda pesid Haitilased jões pesu.Väiksed paljad 8-10 aastased poisid ronisid okastraadiga kaetud väravate peale ja palusid raha.See oli väga kurb vaatepilt.Andsime neile niipalju kui meil taskus peenraha oli.

Vaade kaugusse Haitile oli ka jube.Elutul savisel maal vedeles igal pool hunnikutena prahti.Kontrast Dominikaaniga oli shokeeriv.

 

Edasi liikusime veel pöhja poole Montecristi linna.Seal käisime vaatamas mere ääres olevaid soola tegemise  tiike.

Lõpuks liikusime Puerto Plata kaudu tagasi koju Sosuasse.Kokku kogunes täna bussisõitu 8-9 tundi,kuid elamus oli seda väärt.Nende laste vaesus jääb veel kauaks ajaks shokina südamesse.

8 päev 17 detsember

Hommikul ärgates paistis täna õnneks päike. Läksime välja basseini äärde.et viimasest poolikust päevast maksimumi võtta.Pikutasime seal kogu kambaga mõned tunnid.

Kell 12 läksid Siim ja teised bussiga lennujaama ära. Me Mustiga olime tunnikese veel basseini ääres. Ei olnud soovi lennujaamas mitu tundi passida.Siis võtsime veel lõunasöögi ja läksime taksoga Puerto Plata  lennujaama.

Lennujaamas sujus kõik tõrgeteta.

Lend Puerto Plata-München startis 16.20 ja jõudis Münchenisse järgmine hommik kell 6.25

Münchenist oli meil võetud Air Balticu lend München-Riga 9.35-13.05  hinnaga 141 eur nägu.

Riiast saime juba Lepa Siimu autoga Võrru.

Kokkuvõtteks võib öelda,et Dominikaanis  ilmaga ei vedanud. Mitu päeva sadas vihma ja päikest polnud. Nagu hiljem selgus,ongi põhjarannikul vihmaperiood  jaanuari keskpaigani. Sel ajal Puerto Plata kanti tulla on suur risk. Nii et kui soovid kindlasti head ilma,siis tuleb valida lõunarannik ja Punta Cana ümbrus.

Samuti on saare lõunaranniku rannad lumivalge liivaga. Ühesõnaga ilusamad rannad J

Põhjas on rannad pruuni liivaga,mis ei paku erilist silmailu.

Brasiilia jalka MM 2014 Rio de Janiero

FIFA World Cup 2014 Brasil.

Tavaliselt ma kevadel-suvel mingeid välisreise ei planeeri,sest Eestimaal on sel ajal ka hea olla,kuid kuna 2014a jalka MM toimub Pele kodumaal Brasiilias,tuli reegleid rikkuda.
Mängude pileteid sai hakatud jahtima kohe,kui FIFA koduleht neid pakkuma hakkas.
Esimeses piletimüügi faasis- 8 kuud enne mänge- õnnestus 4 piletit hankida veerandfinaal mängule 4 juuli mängule Rio de Janieros. Soovisime küll ka teistele mängudele pileteid,kuid järgmises kolmes hilisemas müügifaasis ei pääsenud üldse löögile.Tahtjaid oli kordades rohkem,kui pileteid.
Mängupiletid olemas,hakkasin lennukipileteid otsima.
Nagu arvata,olid jalka MM ajaks lennukipileti hinnad ka suht krõbedad.Kui muidu leiab piletid Euroopast Brasiiliasse 500-600 euroga siis jalka MM ajal olid need 1000 euro kanti.
Lõpuks õnnestus www.momondo.com kaudu leida piletid Helsinki-Madrid-Rio de Janiero ja tagasi Rio-Madrid-Frankfurt-Helsinki 820 eur nägu.Reisi aeg 25 juuni-11juuli.
Reisiseltskond- mina,Reijo,Siim ja Ats.Rios liitus meiega Miamist tulnud Keijo.
Lend Helsinki-Madrid kell 16.55-20.25 läks rahulikult.
Madridis oli meil ööbimine,kuna edasi läks lend järgmind hommik kell 11.40.

Lennujaamast sõitsime metrooga kesklinna,oma ööbimiskohta.
Hotell oli mul valitud kesklinna Grande Via tänava lähedale.Lootsin,et saame õhtul kuskil pubis jalkat vaadata.Hotel Regente.Väga viisakas ja hea asukohaga.
Hotellis selgus,et mul oli broneering tehtud 25 juuni asemel 25 juuli :)
Õnneks sain hiljem Agoda kaudu oma raha ikka tagasi.
Kahjuks oli hotell täis ja hakkasime uut otsima.
Läksime esimesse ettejuhtuvasse pubisse sööma ja netti.
Söömise käigus vaatasime telekast jalkat ja bronnisime kuskile siiasamma 2 tuba ära.
Hosteli tüüpi. 2 kahest tuba 100 eur.
Hommikul kell 11.40 startis lend Madrid-Rio de Janiero Iberia Airlines.
Lend kestis 10 tundi ja 35 min. Päris piinav oli.Tagumik jäi haigeks.
18.40 kohaliku aja järgi maandusime Rios.Kell on seal 5 tundi meie ajast maas.
Lennujaamas vahetasime veidi eurosid. 1 euro eest sai 2,88 Brasiilia reali + teenustasu 15 Reali.
Rio lennujaamas hüppasid kohe taksojuhid ligi,kes oma teenust krõbeda hinna eest pakkusid.
Samas oli ka ametlik järjekord kollaste taksode ootajatele.Sees pidi ära tasuma sihtkoha järgi.Mida kaugemale välisuksest kontor jäi,seda odavamaks läks hind :)
Meil läks 53 reali Centrosse+ 1,5 reali iga kohvri eest.
Sõit kesklinna kestis üle tunni aja,sest mingil sillal oli ummik,kus seisime kohapeal vähemalt pool tundi.
Üritasime taksojuhiga juttu puhuda,kuid peale portugali keele sealt mitte midagi vastu ei tulnud.
Muide endise Portugali asumaana on Brasiilia ainuke riik maailmas peale Portugali,kus riigikeeleks on portugali keel.Ja hiljem selgus,et 99% neist ainult seda keelt räägibki- poes,pubides,tänavatel mitte keegi sinust mõhkugi aru ei saa. Kogu suhtlus toimus edaspidi kohalikega ainult käte abil :)Meie esimeses ööbimiskohas kesklinnas Lapas oli meil korter varakult www.airbnb.com abil kinni pandud.Korterite hinnad olid nagu ikka jalka MMi ajaks korrutatud 3 ga võrreldes tavahinnaga.Meie esimene korter 2 magamistoaga maksis 290 eurot öö.Cores de Lapa, aadress Rua Riachuelo, 92 Bloco 4.

Lõpuks jõudsime ööbimiskohta.Ümbrus oli suht ekstreem,kuid meie kõrge sisehooviga korrusmaja oli soliidne.Bassein,turvamees uksel,kohvik,pesumaja,jõusaal,väike jalkaplats jne.
Keijo oli Miamist saabunud hommikul ja tuli meile alla ukse peale vastu. Polnud meest 4 aasat näinud :)
Seadsime ennast korterisse sisse ja läksime välja vaatama,mis toimub.Meil korter kesklinnas,Lapa linnaosas.
Väljas, kohe nurga taga oli 3-4 pubis ja nende ümber tänavatel rahvast nagu murdu.Istusime ka tänaval mingile pingile ja võtsime mõned joogid.Peagi tulid kohalikud ligi, telliti jooke juurde ja vaikselt toimus vennastumine :) Keijo ja Ats jutustasid kohalikega mitu tundi.Mis teemadel,ei mäletanud hiljem keegi :)

2 päev Reede 27 juuni

Hommikul õnneks halb olla ei olnud.
Hommikul sõitsime esimese asjana metrooga ( 3.50 reaali) maailmakuulsasse Copacabana randa.
Uudistasime ringi,käisime ujumas ja tegime lõunasöögi ranna kohvikus.Keskmiselt kulub siin ikka lõunasöögile 40-60 reaali ehk 15-20 euri.

Rannas oli jalka MM jaoks ka Fifa fan festi ala ekraanide,fani shopi ja kohvikutega üles pandud.

Õhtu poole sõitsime metrooga tagasi kesklinna ja jalutasime koju.
Miami mees Keijo oli vähe shokis haisvatest kõrvaltänavatest :) Meie, Aasias nii mõnedki korrad käinuna,olime sellega juba harjunud :)
Õhtu võtsime asja vaikselt ja olime kodus.
Internetis kes kus- jalkajeesuse ennustusvõistlus,Triobetis raha panustamine homsele mängule,Facebook jne

3 päev Laupäev 28 juuni

Hommikul läksime meie lähedal olevale Rua tänavale turu peale.Brasiilias elav Ain Kroon,kes küll momendil Eestis,soovitas seda kohta.Iga laupäev turg.Turul pakuti igasuguseid puu ja juurvilju,kala,liha jne.Valik oli tohutu. Meie seekord midagi ei ostnud. Saime ainult hiigelsuuri aedmaasikaid maitsta.Mega head olid.

Hommikusöögiks võtsime ühest nurgapealsest kohvikust soojaid lihapirukaid ( 5 reaali tükk) ja värsket puuvilja mahla (senitundmatu maitsega puuvilja mahl).
Kogu suhtlus müüjatega toimus käte ja jalgadega.Üritasime küll ka hispaaniakeelsete numbritega (one,does,trees,quatro,sinco) ennast arusaadavaks teha,kuid tolku oli vähe.
Peale lõunat sõitsime metrooga Copacabana randa jalkat vaatama Brasiilia- Tsiili .Fänne oli kogu metroo täis ja laul kõlas pea kogu aeg.Samuti oli rannaga paralleelne tänav liikluseks suletud ja paksult fänne täis.

Samuti oli rand rahvast puupüst täis.Iga endast lugupidav brasiilane tuli omade mängu Copacabanale või kuskile pubisse kaasa elama.Hiljem kuskilt uudistest lugesin et rannas võis olla oma 200 000 inimest.Vaatasime FIFA Worl Cup fännitsooni kõrval suurelt ekraanilt mängu.Fännitsooni ei läinud sisse,sest ei viitsinud 1,5 tundi püsti seista. Kõrval sai mängu jälgida liival istudes.

Möll oli rannas kõva. Iga 5-6 minuti tagant võttis mõni fännide punt laulu üles ja rahvas laulis ning kargas

Mäng lõppes 1-1 ja penaltitega Brasiilia võitis. Oi seda rõõmu ja möllu,mis siis rannas ja tänavatel lahti läks.
Pärast mängu otsustasime metrooga minna Maracana staadioni juurde,et äkki saame kohapeal kellegi käest tänase teise mängu Kolumbia-Uruguai piletid osta. Metroo oli ka fänne täis ja laulu kostis vahetpidamata.
Staadioni juures passisime tund aega,kuid pileteid ei saanud.Mõned küll pakkusid,kuid hind küündis 800-1000 euro kanti ja seda oli meie jaoks palju
Tulime metrooga tagasi oma elukoha Lapa kanti ja vaatasime jalkat ühes välikohvikus.
Sõime – jõime ja vaatasime mängu. Kolumbia võitis 2-0
Pärast mängu läksime korterisse ära magama.

4 päev Pühapäev 29.juuni

Kella 13-ks läksime Copacabana randa,et suurelt ekraanilt Hollandi-Mehhiko mängu vaadata. Kuna brasiilia täna ei mänginud,siis rahvast oli rannas tunduvalt vähem.
Aga ka Hollandi ja Mehhiko fännid tegid vahelduva eduka kõva lärmi.
Võtsime päevitustoolid ja seadsime end fänniala kõrvale sisse.Mäng oli kuri.

Mehhiko juhtis 1-0 kuni Sneijder 88 min viigistas ja Huntelaar 94 minutil Hollandile
võidu tõi.Hollandi fännid ja Ats oli hullumas.

Kuna Atsil oli oranz Hollandi särk seljas,siis üks kohalik telejaam võttis tä käest
intervjuu.Pidas hollandlaseks.

Ja kõige tipuks tuli üks Mehhiko fänn ligi ja tahtis
Atsiga särgid ära vahetada. Ats oli nõus.
Pärast läksime kodu pooke metrooga ja tee peal ühes kohvikus sõime ja vaatasime päeva teist mängu Costa Rica-Kreeka,mille penaltitega võitis Costa Rica.
Õhtul olime korteris ja kuskile minna ei viitsinud.

5 päev Esmaspäev 30 Juuni
Hommikul kolisime oma Lapa linnaosa korterist Ipanema randa uute üürikorterisse
aadressil Rua Visconde de Piraja 153. See sai leitud www.airbnb.com kaudu ja maksis 255 eurot öö.Ipanema rajoon on Rio kohta suht korralik ja puhas nn. rikaste linnaosa. Meie korter asus rannast paari kvartali kaugusel.Paime asjad ära ja käisime Ipanema rannas jalutamas.

Õhtu oli vaikne ja istusime kodus netis. Facebook ja jalka MM ennustusvõistlus Jalka Jeesus ja Triobetis panuste panemine mängudele. Jalkat Saksamaa-Alzeeria 2-1 vaatasime kodus telekast.

6 päev Teisipäev 1 juuli.
Hommikul ärgates oli väike hommikusöögi üllatus Atsil oli varakult uni ära läinud ja ta käis poes,ning oli meile rikkaliku hommikusöögi valmistanud. Kokk ametilt ometigi ju.
Kella 12 ajal sõitsime metrooga Ipanema rannast Copacaban randa jalkat Argentiina-Sveits vaatama. Võtsime rannatoolid ja seadsime kohad suure ekraani taga sisse. Terve rand oli Argentiina fänne täis. Laul ja tants käis täiega.

Peale mängu jalutasime vähe rannaäärses linnas ringi.Sattusime Cesar Park hotelli juurde ja vaatasime,et mingi rahvahulk piirab hotelli sissepääsu. Turvamehed ja politsei pidas korda. Vilksamisi hotelli aknast sisse piiludes nägime,kuidas Arjen Robben ja Robbie van Persie istusid hotelli fuajees laua taga. Selge pilt Selgus et see oli hotell,kus Hollandi koondis elas ja fännid tahtsid oma iidoleid näha.
Õhtul otsustasime diskoteeki minna. Taksojuht soovitas meile Ipanemast minna teiselpool järve hipodroomi kõrval olevat Jockey Club Rio de Janierot. Pilet oli suht soolane 15 eur. Plakati pealt lugesime,et jalka MM ajal oli seal pidu praktiliselt iga päev. Mõni päev oli ainult puhkepäev.

Tegemist oli pooleldi vabaõhu diskoga. Seal oli mingi 3-4 erinevat saali,erineva muusikaga. Mõni hoones,mõni ainult katusealuse all. Sööke-jooke müüdi ka mitmes kohas. Päris vinge koht oli. Vaatasime kõik saalid üle ja valisime ühe noortepärasema vabaõhu disko Tellisime liitrise Absolut Vodka ja Red Bullid ning turvamees sebis meile ühe püstijala laua otsa tantsupõranda keskele.
Möll oli päris hea Ilusad inimesed,hea muusika ja hea seltskond
Ühest viinast sai õige pea kaks ja nii ta läks
Lõpus olime üsna sodid ja mingil hommikusel ajal sai oma korterisse taksoga tagasi sõidetud.

7 päev Kolmapäev 2 juuli
Hommikul otsustasime ühe linna vaatamisväärsuste tuuri teha. Sõitsime metrooga Largo do Machado peatusse ja uurisime kuidas saaks Rio de Janiero sümboli, Cristo Redentor ( Jeesuse kuju) juurde minna. Kohe metroopeatuse kõrval oli küll plats,kuskohast bussid väljusid sinna,kuid kuna oli udune ilm,siis täna reise ei toimunud.
Otsustasime siis minna lihtsalt mingisse rahvusparki džunglit vaatama minna. Hüppasime liinibussi peale ja sõitsime Jardim Botanico nimelisse rahvusparki,mis asus meie ööbimiskohale suht lähedal. Jalutasime selles pargis vast poolteist tundi. Kõike läbi käia ei jõudnud. Päris vinge oli. Hoolitsetud ja korralik botaanikaaed. Suured palmid,bambused,tiigid,suured kalad ja ühes kohas nägime ka mingeid kääbusahve.

Tagasi ööbimiskohta sõitsime juba taksoga. Tee peal käisime ka söömas.
Õhtul olime kodus vaikselt,kuna eilne disko ja terve päev mööda linna ringitrampimist olid oma jälje jätnud.

8 päev Neljapäev 3 juuli
Täna otsustasime veel ühe linnaeksursiooni teha. Jalutasime Ipanema randa. Ilm on küll hea,kuid kuna allpool ekvaatorit on praegu talv,siis kohalikud väga rannas ei ole ega ujumas ei käi. Rand oli suht vaikne ja rahvast vähe.Ainult surfarid passisid lainelaudadega kaljunuki juures õiget lainet.

Käisime Ipanema ja Copacabana ranna vahel olevas mere kindluses-Forte de Copacabana.Päris huvitav oli.

Kuna rannast oli Kristuse kuju kaugel linna kohal näha,siis otsustasime teisele katsele minna,et see kohustuslik vaatamisväärsus ka üle vaadata.
Sõitsime metrooga jälle samasse kohta.Seal nägime mingit 100 meetrist pileti järjekorda putkasse,kus pileteid bussile ja Kristuse kuju juurde müüdi. Mingi 2-3 tunnine järjekord kindlasti. Ja kõrval oli teine järjekord,mis oli bussi peale,kui oled pileti ära ostnud. Appiii. Me nii kaua küll ei viitsinud passida.Üritasime ennast kuskile vaikselt vahele sokutada,kuid see väga ei õnnestunud. Lõpuks siiski Reijo suutis end mingite jaapanlaste ette vahele suruda 10 meetrit enne putkat. Ei tea,kas jaapanlased olid nii viisakad,või ei saanud arugi,kui mingi euroopa näega mees veel ette tuli Meie jaoks on ju pilusilmad kõik ühe näoga. Võib olla oleme meie ka neile.
Samal ajal läksid teised mehed bussi järjekorda ja kokkuvõttes 2 tunniga olime lõpuks bussi peal,mis meid üles mäkke sõidutas. Pilet maksis 51 reaali nägu.
Tee läks sinka vonka mäkke ja juba tee peal olid imelised vaated Riole.
Üleval Kristuse kuju juures oli hull rahvamass. Vaevalt said liikuda.Üritasime endast ja kujust pilte teha,kuid lihtne see polnud,sest ruumi ei olnud.

Ja tagatipuks lähenes mandri poolt pilvemass ning tegime ruttu oma pildid ära. Ja täitsa hull värk. Mõne minutiga oli järsku mäetipp ja kuju paksu valge pilve sees. Mitte midagi enam järsku ei näinud Nähtavus oli vaevalt 10-15 meetrit.
Kahjuks jah, väga häid vaadet ja pilte ei saanudki.

Eriti kahju oli veel inimestest,kes buss bussi järel veel üles voorisid.Need ei näinud ju mitte midagi.

Ka mäest alla minekuks oli järjekord bussi peale,kuid õnneks läks see rutem ja mingi poole tunniga saime bussi peale.Tagasi Largo do Machado peatusse jõudes käisime kohe selle platsi kõrval ühes söögikohas Rootsi lauas sushisid söömas. Hinnaklass on mujal tunduvalt odavam,kui kallites rannarajoonides Copacabanas ja Ipanemas.
Õhtu oli järjekordselt rahulik ja olime oma korteris. Siim küll kurjustas,et keegi ei viitsi temaga juua,kuid väsitavad päevad ja kuum ilm teevad oma,ning õhtuti on hull väsimus alati peal. Lubas,et selliste põdrikutega enam kunagi reisile ei tule

9 päev Reede 4 juuli
Täna on siis käes see päev,mille nimel sai Brasiiliasse tuldud. Veerandfinaal Saksamaa-
Prantsusmaa Rio de Janieros Maracana staadionil. Maailmakuulus staadion,jalgpalli sünnimaa- millest sai unistatud,kui Pele raamatut lugesin ja välja jalkat taguma minnes sai pastapliiatsiga nr.10 jala peale joonistatud
Metrooga staadioni poole sõites olid rongid kõik Saksamaa ja Prantsusmaa fänne täis. Lärmakuselt nad küll Lõuna Ameerika fännidele vastu ei saa,aga vahel ikka võeti laulujoru ka üles.

Staadion oli võimas. Rahvast nagu murdu. 79 000 inimest. Kohad olid meil suht värava taga ja ülevaltpoolt 4-s rida. Mängu oli hea jälgida,aga ega teise värava all enam mehi ära ei tundnud. Õnneks olid ka ekraanid laes ja sai kordusi vaadata.

Rahvas ergutas ja elas mängule täiega kaasa.Elamus oli võimas
Korra tegi staadion ka lainetust.

Väravaid löödi küll vähe,kuid mäng oli huvitav. Saksamaa võitis 1-0
Vaheajal käisime putkas õlut ostmas.
Peale mängu sõitsime metrooga Copacabana randa Brasiilia-Kolumbia mängu vaatama.

Terve linn oli kollaseid fänne täis ja kõik liikusid randa,et suurtelt ekraanidelt jalkat jälgida. See oli võimas.Rannaäärsed tänavad olid rahvast ni täis,et kogu liiklus seisis.
Rannas oli niipalju rahvast,et vaevalt pääsesime ekraanide lähedale,et midagi näha.

Siis otsustasid mehed,et lähevad kuskile pubisse mängu vaatama. Ma jäin üksi randa.
Mäng oli jälle huvitav. Brasiilia võitis 2-1 Aga seda möllu ja pidu,mis siis lahti läks. Seda pole võimalik sõnadesse panna ega filmida. Seda peab nägema.
Nautisin seda vaatepilti veel pool tundi peale mängu ja liikusin siis meie korteri poole.

Väljas oli juba ammu pime ja ma seiklesin üksi mööda maailma kõige kriminaalsema linna tänavaid. Õnneks jõudsin ikka ilusti kohale
Õhtul otsustasime peole minna. Taksojuht viis meid klubisse EOS Convidados.
Sisenemisel raha ei küsitud,kuid anti mingi plastikkaart,mida pidi iga joogi tellimisel baarimees läbi tõmbama. Meid juhatati mingisse lauda,kuid tulime pea kohe sealt ära,sest asukoht oli kehv. Diskoteek ise oli vinge. Lasershow ja laseritega tantsutüdrukud laval-see oli võimas. Polnud varem üheski klubis sellist valgusemängu näinud. Mehed võtsid mõned joogid ja olime tunnikese kohapeal.kui otsustasime lahkuda. Väljudes ootas meid üllatus. Minu plastikkaardi läbitõmbamisel aparaadist küsiti mu käest ligi 40 eurot,kuigi ma polnud midagi ostnud ega joonud. Selgitati,et see olevat sissepääs.Läksin mega kettasse.Tegelikult oli sissepääs mõned eurod,aga me olevat võtnud VIP laua. Ajuvaba. Keegi ei võtnud mingit lauda. Vaidlesime seal meestega tükk aega,peaaegu oleks seisuks läinud Aga enne välja ei lastud,kui makstud oli.Olime mega tigedad,et lasime nii lihtsalt ennast pügada.

10 päev Laupäev 5 juuli
Hommikul tuli järgi meile auto,mille olime korteriomaniku kaudu tellinud,et sõita Ilha Grande saarele mõneks päevaks. Lisaks Rio elu nautimisele tahtsime ka ukumise ja sukeldumisega tegeleda. Sõitsime ligi 2 tundi ja 140 km mööda rannikut lõuna poole
Conceição de Jacarei sadamasse.

Päris ilus koht oli. Liivane ujumisrand ja ühes ääres paadisild,kust korraldati reise Ilha Grande saarele. www.vilanovatour.com.br sõidab 5 korda päevas Ilha Grande saarele (Abraao). Otsustasimepiletid osta 15.30 laevale ja sadamas ühes imepisikeses kohvikus Argentiina-Belgia mäng ära vaadata.
Mäng vaadatud sõitsime saarele. Trip kestis 25 minutit.
Hotell oli meil võetud Pousada so Natureza 65 eur 2 ne tuba ja 100m rannast. Väike armas hotell basseiniga.Võtsime 3 ks ööks.

Panime asjad ära ja läksime randa söögikohta otsima. Kohe sadama kõrval liiva peal olid lauad ja telekas puu küljes. Kuna kohe pidi hakkama Holland-Costa Rica mäng,siis istusime siia maha. Sõime-jõime ja vaatasime mängu.Holland võitis alles penaltitega.
Peale mängu jalutasime mööda saart ringi. Saar on suht suur,kuid elatakse ainult rannikul,kuna väga mägine on. Autosid ei ole. Kogu transport toimub paatidega ja jala.

Rannaäär on kohvikuid ja poode täis. Väga ilus koht.

11 päev Pühapäev 6 juuli
Hommikul jalutasime randa ja leidsime endale ühe paaditripi kella 12 Los Mendes lumivalge liivaga randa. Kõigepealt oli paadisõit umbes 20 min. Maabusime Pouso abajasse ja kõndisime läbi džungli 10 minutit kuni jõudsime Los Mendes randa. Rand oli mingi kilomeeter pikk ja lumivalge liivaga. Ja liiv krudises nii imelikult jala all,mida varem pole kuskil kohanud. Pikutasime ja ujusime 2-3 tundi. Reijo,Ats ja Keijo laenutasid surfilaua ja üritasid surfata Möllasid ja möllasid,aga püsti laua peale väga ei saanudki.

Päikest sai täna kõvasti ja kõrbesime ära seal.
Tagasitee oli samamoodi algul läbi džungli ja siis paadiga oma kodusadamasse.
Käisime hotellis pesemas ja läksime sööma. Valisime täna ühe teise kohviku,samuti lauad liiva peal rannas. Päris romantiline oli Väljas kottpime,+ 28 , ookean loksub siinsamas,küünal põleb laual,külm õlu ja megahead hiidkrevetid. Mis sa hing veel tahad.
Pärast jalutasime mööda rannaäärt veel ringi. Keskplatsi peal oli mingi möll. Bänd mängis,keskealised paarid lõid tantsu ja müügilettidel müüdi alkoholi ja igasuguseid soolaseid ja magusaid sööke.

Üldse tunduski selle saare turistide seltskond olevat natuke
vanem generatsioon 40-50 aastased. Tai rannaäärsete pidudega ei saa seda siin võrreldagi.
Istusime ka kuskile laua taha ning tegime mõned Baccardi koksid,et hea uni tuleks.

12 päev Esmaspäev 7 juuli
Hommikul läksime jälle ühele paaditripile.Seekord oma kodusadamst teises suunas.Sõitsime oma 25 min ja maabusime mingis liivase rannaga lahesopis.Võtsime päikest ja mehed mängisid rannas vähe jalkat teiste paaditripi meestega.

Siis liikusime jala edasi läbi džungli 15 min järgmisse lahesoppi,kus meie paat juba ootas meid.

Edasi sõitsime Lagoa Azul lahesoppi,mida peeti üheks parimaks snorgeldamiskohaks. Seal oli ees juba 3 turistide paati,mis olid lahes ankrus ja turistid snorgeldasid.Ka meie tegima seda. Päris vinge oli. Kalu ja krabisid oli igasuguseid. Ilus.

Edasi sõitsime juba järgmisse lahesoppi,kus liivarannas maabusime ja meile hakati lõunasööki valmistama.Meie niikaua pikutasime rannas ja käisime kanuudega lahe peal sõitmas.

Peale sööki sõitsime tagasi kodusadamasse,mis ketis umbes tund aega.
Õhtul istusime järjekordses kohvikus,kuid seekord rohkem sisemaal ja õhtusöögiks oli pizza.

13 päev Teisipäev 8 juuli

Otsustasime Siimuga täna Dive&CIA Ilha Grande tripiga sukelduma minna.Teistele meestele väga ei meeldi vee all käia. Poole päevane trip maksis 50 euri ja peale meie oli sukeldujaid lisaks instruktoritele veel üks mees ja naine. Sõitsime sadamast täiskäigul umbes tund aega piki saare rannikut põhja suunas. Eilsest snorgeldamiskohast veel tunduvalt edasi.
Lõpuks olime õiges lahesopis kohal ja läksime vette.

Siimul oli litsent olemas ja ta ujus üksinda. Minuga koos sukeldus üks instruktor. Veealune elu oli päris kirev. Võrreldes Egiptusega on kalad hoopis teistsugused. Nii palju värve ei ole nagu Punases meres. Aga kalad on suuremad ja erinevamad. Õnnestus näha ka kahte suurt merekilpkonna.
Ujusime neil järgi,kuni nad tempot tõstsid ja eest ära põgenesid
Pärast sukeldumist sõitsime kodu poole ja tee peal pidasime kinni,kus merepõhjas lebas umbes 10 meetri sügavusel helikopteri vrakk.Kunagi aastaid tagasi oli alla kukkunud.
Siim ja teised läksid uuesti sukelduma. Mina snorgeldasin ümber paadi. Päris äge oli ülevalt alla helikopteri vrakki vaadata.
Koduteel pakuti juua,snäkke ja puuvilju.
Jõudes kodusadamasse,pakkisime asjad ja sõitsime laevaga mandrile tagasi. Tee peal hakkas vihma sadama ja saime suht märjaks.
Conceição de Jacarei sadamas otsustasime mängu Brasiilia-Saksamaa ära vaadata samas kohvikus,kus tulles. See oli ajalooline mäng 1-7 Brasiilia kaotas. Uskumatu!!!!

Kohalikud,kellega koos vaatasime olid shokis. Peale mängu lõppu õnnitlesid meid,kuna pidasid meid sakslasteks.
Sama sohver,kes meid siia sadamasse Riost tõi,tuli meile järgi ja viis Riosse tagasi.
Rios oli meil viimaseks kaheks ööks võetud korter Copacabana rannas.Rua Barao de Ipanema 72. Hinnad olid jalka MM-i lõpu poole jõudes juba natukene normaliseerunud. Enam ei küsitud hingehinda,kui nähti,et ei saa kortereid välja üürida.

14 päev Kolmapäev 9 juuli

Täna oli meil planeeritud shoppingu päev. Vaja igasuguseid asju ja suveniire osta ju koju. Kammisime mitu tundi mööda Copacabana poode. Ma käisin isegi kesklinnas metrooga,et endale särke ja käterätte osta.

Täna oli Atsil sünnipäev.Ta kõva Hollandi fänn.Täna Hollandi mäng,aga ta ju eelmine mäng vahetas Mehhiko fänniga oma särgi ära
Lasime tal nagu Reijo jaoks mingi Nike originaal särgi välja valida,mis talle meeldis ja siis üllatasime teda ja kinkisime talle sellesama särgi
Õhtul läksime jälle Copacabana randa Holland-Argentiina mängu vaatama.

Väga hull mäng oli.Argentiina võitis penaltitega. Kahju hollandlastest. Ats oli pisarates.
Õhtul käisime söömas oma korteri kõrval rootsi laua tüüpi söögikohas.

14 päev Kolmapäev 10 juuli
Hommikul pakkisime oma asjad kokku.Kell 18.45 ajal pidimeie lennuk startima kodu poole. Käisime veel shoppamas.

Vihma sadas pool päeva. Sõime jälle oma korteri kõrval söögikohas,kui järsku avastasime,et meie lennuni ainult 2 tundi.Tormasime tänavale ja sebisime kiirelt 2 taksot.Kuna vihma hullult sadas,siis uputas paljudes tänavates ja linnas olid ummikud.Käisime taksojuhile peale,et ta ülikiirelt sõidaks.
Ummikud aga võtsid hoo maha. Olime 1,5 tundi mega närvis. Lõpuks jõudsime lennujaama 15 min enne lendu Rio-Madrid. Reijo oli mingil arusaamatul moel oma taksoga Keijoga 10 min varem kohale jõudnud. Ta hoiatas Check ini,et jääme hiljaks.
Lennujaamas tormasime nagu segased ringi ja mingi ime abil jõudsime lõpuks lennukile Uskumatu.
Lend Rio-Madriid kestis 10 tundi ja 10 min. Magasime kogu selle aja.

15 päev Neljapäev 11 juuli
Kell 9.55 olime Madriidis. Kuna järgmise lennuni oli 6 tundi aega,panime oma kotid lennujaama pakihoidu ja sõitsime metrooga linna. Jalutasime linnas ringi ja istusime ühes tänavakohvikus,kus jõime õlut. Ilm oli ilus, Ja Madriid on ka ilus.

Väga vinged vanad nikerduste ja kujudega majad. Tõesti ilus.
Kell 15.50 – 18.30 oli lend Madriid-Helsinki ja olimegi peaaegu kodus tagasi.
Kokkuvõtvalt oli tore reis. Ammune lapsepõlveunistus sai teoks. Samas midagi väga vapustavat ei olnud Ei tea,võib olla juba elus palju reisitud ja nähtud,nii et üllatada on raske.Sellist tunnet ei ole,et tahaks sinna hirmsasti tagasi. Midagi teha ei ole- Kariibi mere saared ja Aasia tunduvad huvitavamad. Samuti häiris see,et inimestega ei saanud suhelda.Inglise keelt oskavad väga vähesed. Ja meie hispaania-portugali keel piirdub one,does,tres,quatro
Ja seda,et Rio on maailma ükskriminaalsemaid linnu ka ei õnnestunud õnneks näha. Kõik,kellega käte-jalgadega suhtlesime olid sõbralikud