Brasiilia jalka MM 2014 Rio de Janiero

FIFA World Cup 2014 Brasil.

Tavaliselt ma kevadel-suvel mingeid välisreise ei planeeri,sest Eestimaal on sel ajal ka hea olla,kuid kuna 2014a jalka MM toimub Pele kodumaal Brasiilias,tuli reegleid rikkuda.
Mängude pileteid sai hakatud jahtima kohe,kui FIFA koduleht neid pakkuma hakkas.
Esimeses piletimüügi faasis- 8 kuud enne mänge- õnnestus 4 piletit hankida veerandfinaal mängule 4 juuli mängule Rio de Janieros. Soovisime küll ka teistele mängudele pileteid,kuid järgmises kolmes hilisemas müügifaasis ei pääsenud üldse löögile.Tahtjaid oli kordades rohkem,kui pileteid.
Mängupiletid olemas,hakkasin lennukipileteid otsima.
Nagu arvata,olid jalka MM ajaks lennukipileti hinnad ka suht krõbedad.Kui muidu leiab piletid Euroopast Brasiiliasse 500-600 euroga siis jalka MM ajal olid need 1000 euro kanti.
Lõpuks õnnestus www.momondo.com kaudu leida piletid Helsinki-Madrid-Rio de Janiero ja tagasi Rio-Madrid-Frankfurt-Helsinki 820 eur nägu.Reisi aeg 25 juuni-11juuli.
Reisiseltskond- mina,Reijo,Siim ja Ats.Rios liitus meiega Miamist tulnud Keijo.
Lend Helsinki-Madrid kell 16.55-20.25 läks rahulikult.
Madridis oli meil ööbimine,kuna edasi läks lend järgmind hommik kell 11.40.

Lennujaamast sõitsime metrooga kesklinna,oma ööbimiskohta.
Hotell oli mul valitud kesklinna Grande Via tänava lähedale.Lootsin,et saame õhtul kuskil pubis jalkat vaadata.Hotel Regente.Väga viisakas ja hea asukohaga.
Hotellis selgus,et mul oli broneering tehtud 25 juuni asemel 25 juuli :)
Õnneks sain hiljem Agoda kaudu oma raha ikka tagasi.
Kahjuks oli hotell täis ja hakkasime uut otsima.
Läksime esimesse ettejuhtuvasse pubisse sööma ja netti.
Söömise käigus vaatasime telekast jalkat ja bronnisime kuskile siiasamma 2 tuba ära.
Hosteli tüüpi. 2 kahest tuba 100 eur.
Hommikul kell 11.40 startis lend Madrid-Rio de Janiero Iberia Airlines.
Lend kestis 10 tundi ja 35 min. Päris piinav oli.Tagumik jäi haigeks.
18.40 kohaliku aja järgi maandusime Rios.Kell on seal 5 tundi meie ajast maas.
Lennujaamas vahetasime veidi eurosid. 1 euro eest sai 2,88 Brasiilia reali + teenustasu 15 Reali.
Rio lennujaamas hüppasid kohe taksojuhid ligi,kes oma teenust krõbeda hinna eest pakkusid.
Samas oli ka ametlik järjekord kollaste taksode ootajatele.Sees pidi ära tasuma sihtkoha järgi.Mida kaugemale välisuksest kontor jäi,seda odavamaks läks hind :)
Meil läks 53 reali Centrosse+ 1,5 reali iga kohvri eest.
Sõit kesklinna kestis üle tunni aja,sest mingil sillal oli ummik,kus seisime kohapeal vähemalt pool tundi.
Üritasime taksojuhiga juttu puhuda,kuid peale portugali keele sealt mitte midagi vastu ei tulnud.
Muide endise Portugali asumaana on Brasiilia ainuke riik maailmas peale Portugali,kus riigikeeleks on portugali keel.Ja hiljem selgus,et 99% neist ainult seda keelt räägibki- poes,pubides,tänavatel mitte keegi sinust mõhkugi aru ei saa. Kogu suhtlus toimus edaspidi kohalikega ainult käte abil :)Meie esimeses ööbimiskohas kesklinnas Lapas oli meil korter varakult www.airbnb.com abil kinni pandud.Korterite hinnad olid nagu ikka jalka MMi ajaks korrutatud 3 ga võrreldes tavahinnaga.Meie esimene korter 2 magamistoaga maksis 290 eurot öö.Cores de Lapa, aadress Rua Riachuelo, 92 Bloco 4.

Lõpuks jõudsime ööbimiskohta.Ümbrus oli suht ekstreem,kuid meie kõrge sisehooviga korrusmaja oli soliidne.Bassein,turvamees uksel,kohvik,pesumaja,jõusaal,väike jalkaplats jne.
Keijo oli Miamist saabunud hommikul ja tuli meile alla ukse peale vastu. Polnud meest 4 aasat näinud :)
Seadsime ennast korterisse sisse ja läksime välja vaatama,mis toimub.Meil korter kesklinnas,Lapa linnaosas.
Väljas, kohe nurga taga oli 3-4 pubis ja nende ümber tänavatel rahvast nagu murdu.Istusime ka tänaval mingile pingile ja võtsime mõned joogid.Peagi tulid kohalikud ligi, telliti jooke juurde ja vaikselt toimus vennastumine :) Keijo ja Ats jutustasid kohalikega mitu tundi.Mis teemadel,ei mäletanud hiljem keegi :)

2 päev Reede 27 juuni

Hommikul õnneks halb olla ei olnud.
Hommikul sõitsime esimese asjana metrooga ( 3.50 reaali) maailmakuulsasse Copacabana randa.
Uudistasime ringi,käisime ujumas ja tegime lõunasöögi ranna kohvikus.Keskmiselt kulub siin ikka lõunasöögile 40-60 reaali ehk 15-20 euri.

Rannas oli jalka MM jaoks ka Fifa fan festi ala ekraanide,fani shopi ja kohvikutega üles pandud.

Õhtu poole sõitsime metrooga tagasi kesklinna ja jalutasime koju.
Miami mees Keijo oli vähe shokis haisvatest kõrvaltänavatest :) Meie, Aasias nii mõnedki korrad käinuna,olime sellega juba harjunud :)
Õhtu võtsime asja vaikselt ja olime kodus.
Internetis kes kus- jalkajeesuse ennustusvõistlus,Triobetis raha panustamine homsele mängule,Facebook jne

3 päev Laupäev 28 juuni

Hommikul läksime meie lähedal olevale Rua tänavale turu peale.Brasiilias elav Ain Kroon,kes küll momendil Eestis,soovitas seda kohta.Iga laupäev turg.Turul pakuti igasuguseid puu ja juurvilju,kala,liha jne.Valik oli tohutu. Meie seekord midagi ei ostnud. Saime ainult hiigelsuuri aedmaasikaid maitsta.Mega head olid.

Hommikusöögiks võtsime ühest nurgapealsest kohvikust soojaid lihapirukaid ( 5 reaali tükk) ja värsket puuvilja mahla (senitundmatu maitsega puuvilja mahl).
Kogu suhtlus müüjatega toimus käte ja jalgadega.Üritasime küll ka hispaaniakeelsete numbritega (one,does,trees,quatro,sinco) ennast arusaadavaks teha,kuid tolku oli vähe.
Peale lõunat sõitsime metrooga Copacabana randa jalkat vaatama Brasiilia- Tsiili .Fänne oli kogu metroo täis ja laul kõlas pea kogu aeg.Samuti oli rannaga paralleelne tänav liikluseks suletud ja paksult fänne täis.

Samuti oli rand rahvast puupüst täis.Iga endast lugupidav brasiilane tuli omade mängu Copacabanale või kuskile pubisse kaasa elama.Hiljem kuskilt uudistest lugesin et rannas võis olla oma 200 000 inimest.Vaatasime FIFA Worl Cup fännitsooni kõrval suurelt ekraanilt mängu.Fännitsooni ei läinud sisse,sest ei viitsinud 1,5 tundi püsti seista. Kõrval sai mängu jälgida liival istudes.

Möll oli rannas kõva. Iga 5-6 minuti tagant võttis mõni fännide punt laulu üles ja rahvas laulis ning kargas

Mäng lõppes 1-1 ja penaltitega Brasiilia võitis. Oi seda rõõmu ja möllu,mis siis rannas ja tänavatel lahti läks.
Pärast mängu otsustasime metrooga minna Maracana staadioni juurde,et äkki saame kohapeal kellegi käest tänase teise mängu Kolumbia-Uruguai piletid osta. Metroo oli ka fänne täis ja laulu kostis vahetpidamata.
Staadioni juures passisime tund aega,kuid pileteid ei saanud.Mõned küll pakkusid,kuid hind küündis 800-1000 euro kanti ja seda oli meie jaoks palju
Tulime metrooga tagasi oma elukoha Lapa kanti ja vaatasime jalkat ühes välikohvikus.
Sõime – jõime ja vaatasime mängu. Kolumbia võitis 2-0
Pärast mängu läksime korterisse ära magama.

4 päev Pühapäev 29.juuni

Kella 13-ks läksime Copacabana randa,et suurelt ekraanilt Hollandi-Mehhiko mängu vaadata. Kuna brasiilia täna ei mänginud,siis rahvast oli rannas tunduvalt vähem.
Aga ka Hollandi ja Mehhiko fännid tegid vahelduva eduka kõva lärmi.
Võtsime päevitustoolid ja seadsime end fänniala kõrvale sisse.Mäng oli kuri.

Mehhiko juhtis 1-0 kuni Sneijder 88 min viigistas ja Huntelaar 94 minutil Hollandile
võidu tõi.Hollandi fännid ja Ats oli hullumas.

Kuna Atsil oli oranz Hollandi särk seljas,siis üks kohalik telejaam võttis tä käest
intervjuu.Pidas hollandlaseks.

Ja kõige tipuks tuli üks Mehhiko fänn ligi ja tahtis
Atsiga särgid ära vahetada. Ats oli nõus.
Pärast läksime kodu pooke metrooga ja tee peal ühes kohvikus sõime ja vaatasime päeva teist mängu Costa Rica-Kreeka,mille penaltitega võitis Costa Rica.
Õhtul olime korteris ja kuskile minna ei viitsinud.

5 päev Esmaspäev 30 Juuni
Hommikul kolisime oma Lapa linnaosa korterist Ipanema randa uute üürikorterisse
aadressil Rua Visconde de Piraja 153. See sai leitud www.airbnb.com kaudu ja maksis 255 eurot öö.Ipanema rajoon on Rio kohta suht korralik ja puhas nn. rikaste linnaosa. Meie korter asus rannast paari kvartali kaugusel.Paime asjad ära ja käisime Ipanema rannas jalutamas.

Õhtu oli vaikne ja istusime kodus netis. Facebook ja jalka MM ennustusvõistlus Jalka Jeesus ja Triobetis panuste panemine mängudele. Jalkat Saksamaa-Alzeeria 2-1 vaatasime kodus telekast.

6 päev Teisipäev 1 juuli.
Hommikul ärgates oli väike hommikusöögi üllatus Atsil oli varakult uni ära läinud ja ta käis poes,ning oli meile rikkaliku hommikusöögi valmistanud. Kokk ametilt ometigi ju.
Kella 12 ajal sõitsime metrooga Ipanema rannast Copacaban randa jalkat Argentiina-Sveits vaatama. Võtsime rannatoolid ja seadsime kohad suure ekraani taga sisse. Terve rand oli Argentiina fänne täis. Laul ja tants käis täiega.

Peale mängu jalutasime vähe rannaäärses linnas ringi.Sattusime Cesar Park hotelli juurde ja vaatasime,et mingi rahvahulk piirab hotelli sissepääsu. Turvamehed ja politsei pidas korda. Vilksamisi hotelli aknast sisse piiludes nägime,kuidas Arjen Robben ja Robbie van Persie istusid hotelli fuajees laua taga. Selge pilt Selgus et see oli hotell,kus Hollandi koondis elas ja fännid tahtsid oma iidoleid näha.
Õhtul otsustasime diskoteeki minna. Taksojuht soovitas meile Ipanemast minna teiselpool järve hipodroomi kõrval olevat Jockey Club Rio de Janierot. Pilet oli suht soolane 15 eur. Plakati pealt lugesime,et jalka MM ajal oli seal pidu praktiliselt iga päev. Mõni päev oli ainult puhkepäev.

Tegemist oli pooleldi vabaõhu diskoga. Seal oli mingi 3-4 erinevat saali,erineva muusikaga. Mõni hoones,mõni ainult katusealuse all. Sööke-jooke müüdi ka mitmes kohas. Päris vinge koht oli. Vaatasime kõik saalid üle ja valisime ühe noortepärasema vabaõhu disko Tellisime liitrise Absolut Vodka ja Red Bullid ning turvamees sebis meile ühe püstijala laua otsa tantsupõranda keskele.
Möll oli päris hea Ilusad inimesed,hea muusika ja hea seltskond
Ühest viinast sai õige pea kaks ja nii ta läks
Lõpus olime üsna sodid ja mingil hommikusel ajal sai oma korterisse taksoga tagasi sõidetud.

7 päev Kolmapäev 2 juuli
Hommikul otsustasime ühe linna vaatamisväärsuste tuuri teha. Sõitsime metrooga Largo do Machado peatusse ja uurisime kuidas saaks Rio de Janiero sümboli, Cristo Redentor ( Jeesuse kuju) juurde minna. Kohe metroopeatuse kõrval oli küll plats,kuskohast bussid väljusid sinna,kuid kuna oli udune ilm,siis täna reise ei toimunud.
Otsustasime siis minna lihtsalt mingisse rahvusparki džunglit vaatama minna. Hüppasime liinibussi peale ja sõitsime Jardim Botanico nimelisse rahvusparki,mis asus meie ööbimiskohale suht lähedal. Jalutasime selles pargis vast poolteist tundi. Kõike läbi käia ei jõudnud. Päris vinge oli. Hoolitsetud ja korralik botaanikaaed. Suured palmid,bambused,tiigid,suured kalad ja ühes kohas nägime ka mingeid kääbusahve.

Tagasi ööbimiskohta sõitsime juba taksoga. Tee peal käisime ka söömas.
Õhtul olime kodus vaikselt,kuna eilne disko ja terve päev mööda linna ringitrampimist olid oma jälje jätnud.

8 päev Neljapäev 3 juuli
Täna otsustasime veel ühe linnaeksursiooni teha. Jalutasime Ipanema randa. Ilm on küll hea,kuid kuna allpool ekvaatorit on praegu talv,siis kohalikud väga rannas ei ole ega ujumas ei käi. Rand oli suht vaikne ja rahvast vähe.Ainult surfarid passisid lainelaudadega kaljunuki juures õiget lainet.

Käisime Ipanema ja Copacabana ranna vahel olevas mere kindluses-Forte de Copacabana.Päris huvitav oli.

Kuna rannast oli Kristuse kuju kaugel linna kohal näha,siis otsustasime teisele katsele minna,et see kohustuslik vaatamisväärsus ka üle vaadata.
Sõitsime metrooga jälle samasse kohta.Seal nägime mingit 100 meetrist pileti järjekorda putkasse,kus pileteid bussile ja Kristuse kuju juurde müüdi. Mingi 2-3 tunnine järjekord kindlasti. Ja kõrval oli teine järjekord,mis oli bussi peale,kui oled pileti ära ostnud. Appiii. Me nii kaua küll ei viitsinud passida.Üritasime ennast kuskile vaikselt vahele sokutada,kuid see väga ei õnnestunud. Lõpuks siiski Reijo suutis end mingite jaapanlaste ette vahele suruda 10 meetrit enne putkat. Ei tea,kas jaapanlased olid nii viisakad,või ei saanud arugi,kui mingi euroopa näega mees veel ette tuli Meie jaoks on ju pilusilmad kõik ühe näoga. Võib olla oleme meie ka neile.
Samal ajal läksid teised mehed bussi järjekorda ja kokkuvõttes 2 tunniga olime lõpuks bussi peal,mis meid üles mäkke sõidutas. Pilet maksis 51 reaali nägu.
Tee läks sinka vonka mäkke ja juba tee peal olid imelised vaated Riole.
Üleval Kristuse kuju juures oli hull rahvamass. Vaevalt said liikuda.Üritasime endast ja kujust pilte teha,kuid lihtne see polnud,sest ruumi ei olnud.

Ja tagatipuks lähenes mandri poolt pilvemass ning tegime ruttu oma pildid ära. Ja täitsa hull värk. Mõne minutiga oli järsku mäetipp ja kuju paksu valge pilve sees. Mitte midagi enam järsku ei näinud Nähtavus oli vaevalt 10-15 meetrit.
Kahjuks jah, väga häid vaadet ja pilte ei saanudki.

Eriti kahju oli veel inimestest,kes buss bussi järel veel üles voorisid.Need ei näinud ju mitte midagi.

Ka mäest alla minekuks oli järjekord bussi peale,kuid õnneks läks see rutem ja mingi poole tunniga saime bussi peale.Tagasi Largo do Machado peatusse jõudes käisime kohe selle platsi kõrval ühes söögikohas Rootsi lauas sushisid söömas. Hinnaklass on mujal tunduvalt odavam,kui kallites rannarajoonides Copacabanas ja Ipanemas.
Õhtu oli järjekordselt rahulik ja olime oma korteris. Siim küll kurjustas,et keegi ei viitsi temaga juua,kuid väsitavad päevad ja kuum ilm teevad oma,ning õhtuti on hull väsimus alati peal. Lubas,et selliste põdrikutega enam kunagi reisile ei tule

9 päev Reede 4 juuli
Täna on siis käes see päev,mille nimel sai Brasiiliasse tuldud. Veerandfinaal Saksamaa-
Prantsusmaa Rio de Janieros Maracana staadionil. Maailmakuulus staadion,jalgpalli sünnimaa- millest sai unistatud,kui Pele raamatut lugesin ja välja jalkat taguma minnes sai pastapliiatsiga nr.10 jala peale joonistatud
Metrooga staadioni poole sõites olid rongid kõik Saksamaa ja Prantsusmaa fänne täis. Lärmakuselt nad küll Lõuna Ameerika fännidele vastu ei saa,aga vahel ikka võeti laulujoru ka üles.

Staadion oli võimas. Rahvast nagu murdu. 79 000 inimest. Kohad olid meil suht värava taga ja ülevaltpoolt 4-s rida. Mängu oli hea jälgida,aga ega teise värava all enam mehi ära ei tundnud. Õnneks olid ka ekraanid laes ja sai kordusi vaadata.

Rahvas ergutas ja elas mängule täiega kaasa.Elamus oli võimas
Korra tegi staadion ka lainetust.

Väravaid löödi küll vähe,kuid mäng oli huvitav. Saksamaa võitis 1-0
Vaheajal käisime putkas õlut ostmas.
Peale mängu sõitsime metrooga Copacabana randa Brasiilia-Kolumbia mängu vaatama.

Terve linn oli kollaseid fänne täis ja kõik liikusid randa,et suurtelt ekraanidelt jalkat jälgida. See oli võimas.Rannaäärsed tänavad olid rahvast ni täis,et kogu liiklus seisis.
Rannas oli niipalju rahvast,et vaevalt pääsesime ekraanide lähedale,et midagi näha.

Siis otsustasid mehed,et lähevad kuskile pubisse mängu vaatama. Ma jäin üksi randa.
Mäng oli jälle huvitav. Brasiilia võitis 2-1 Aga seda möllu ja pidu,mis siis lahti läks. Seda pole võimalik sõnadesse panna ega filmida. Seda peab nägema.
Nautisin seda vaatepilti veel pool tundi peale mängu ja liikusin siis meie korteri poole.

Väljas oli juba ammu pime ja ma seiklesin üksi mööda maailma kõige kriminaalsema linna tänavaid. Õnneks jõudsin ikka ilusti kohale
Õhtul otsustasime peole minna. Taksojuht viis meid klubisse EOS Convidados.
Sisenemisel raha ei küsitud,kuid anti mingi plastikkaart,mida pidi iga joogi tellimisel baarimees läbi tõmbama. Meid juhatati mingisse lauda,kuid tulime pea kohe sealt ära,sest asukoht oli kehv. Diskoteek ise oli vinge. Lasershow ja laseritega tantsutüdrukud laval-see oli võimas. Polnud varem üheski klubis sellist valgusemängu näinud. Mehed võtsid mõned joogid ja olime tunnikese kohapeal.kui otsustasime lahkuda. Väljudes ootas meid üllatus. Minu plastikkaardi läbitõmbamisel aparaadist küsiti mu käest ligi 40 eurot,kuigi ma polnud midagi ostnud ega joonud. Selgitati,et see olevat sissepääs.Läksin mega kettasse.Tegelikult oli sissepääs mõned eurod,aga me olevat võtnud VIP laua. Ajuvaba. Keegi ei võtnud mingit lauda. Vaidlesime seal meestega tükk aega,peaaegu oleks seisuks läinud Aga enne välja ei lastud,kui makstud oli.Olime mega tigedad,et lasime nii lihtsalt ennast pügada.

10 päev Laupäev 5 juuli
Hommikul tuli järgi meile auto,mille olime korteriomaniku kaudu tellinud,et sõita Ilha Grande saarele mõneks päevaks. Lisaks Rio elu nautimisele tahtsime ka ukumise ja sukeldumisega tegeleda. Sõitsime ligi 2 tundi ja 140 km mööda rannikut lõuna poole
Conceição de Jacarei sadamasse.

Päris ilus koht oli. Liivane ujumisrand ja ühes ääres paadisild,kust korraldati reise Ilha Grande saarele. www.vilanovatour.com.br sõidab 5 korda päevas Ilha Grande saarele (Abraao). Otsustasimepiletid osta 15.30 laevale ja sadamas ühes imepisikeses kohvikus Argentiina-Belgia mäng ära vaadata.
Mäng vaadatud sõitsime saarele. Trip kestis 25 minutit.
Hotell oli meil võetud Pousada so Natureza 65 eur 2 ne tuba ja 100m rannast. Väike armas hotell basseiniga.Võtsime 3 ks ööks.

Panime asjad ära ja läksime randa söögikohta otsima. Kohe sadama kõrval liiva peal olid lauad ja telekas puu küljes. Kuna kohe pidi hakkama Holland-Costa Rica mäng,siis istusime siia maha. Sõime-jõime ja vaatasime mängu.Holland võitis alles penaltitega.
Peale mängu jalutasime mööda saart ringi. Saar on suht suur,kuid elatakse ainult rannikul,kuna väga mägine on. Autosid ei ole. Kogu transport toimub paatidega ja jala.

Rannaäär on kohvikuid ja poode täis. Väga ilus koht.

11 päev Pühapäev 6 juuli
Hommikul jalutasime randa ja leidsime endale ühe paaditripi kella 12 Los Mendes lumivalge liivaga randa. Kõigepealt oli paadisõit umbes 20 min. Maabusime Pouso abajasse ja kõndisime läbi džungli 10 minutit kuni jõudsime Los Mendes randa. Rand oli mingi kilomeeter pikk ja lumivalge liivaga. Ja liiv krudises nii imelikult jala all,mida varem pole kuskil kohanud. Pikutasime ja ujusime 2-3 tundi. Reijo,Ats ja Keijo laenutasid surfilaua ja üritasid surfata Möllasid ja möllasid,aga püsti laua peale väga ei saanudki.

Päikest sai täna kõvasti ja kõrbesime ära seal.
Tagasitee oli samamoodi algul läbi džungli ja siis paadiga oma kodusadamasse.
Käisime hotellis pesemas ja läksime sööma. Valisime täna ühe teise kohviku,samuti lauad liiva peal rannas. Päris romantiline oli Väljas kottpime,+ 28 , ookean loksub siinsamas,küünal põleb laual,külm õlu ja megahead hiidkrevetid. Mis sa hing veel tahad.
Pärast jalutasime mööda rannaäärt veel ringi. Keskplatsi peal oli mingi möll. Bänd mängis,keskealised paarid lõid tantsu ja müügilettidel müüdi alkoholi ja igasuguseid soolaseid ja magusaid sööke.

Üldse tunduski selle saare turistide seltskond olevat natuke
vanem generatsioon 40-50 aastased. Tai rannaäärsete pidudega ei saa seda siin võrreldagi.
Istusime ka kuskile laua taha ning tegime mõned Baccardi koksid,et hea uni tuleks.

12 päev Esmaspäev 7 juuli
Hommikul läksime jälle ühele paaditripile.Seekord oma kodusadamst teises suunas.Sõitsime oma 25 min ja maabusime mingis liivase rannaga lahesopis.Võtsime päikest ja mehed mängisid rannas vähe jalkat teiste paaditripi meestega.

Siis liikusime jala edasi läbi džungli 15 min järgmisse lahesoppi,kus meie paat juba ootas meid.

Edasi sõitsime Lagoa Azul lahesoppi,mida peeti üheks parimaks snorgeldamiskohaks. Seal oli ees juba 3 turistide paati,mis olid lahes ankrus ja turistid snorgeldasid.Ka meie tegima seda. Päris vinge oli. Kalu ja krabisid oli igasuguseid. Ilus.

Edasi sõitsime juba järgmisse lahesoppi,kus liivarannas maabusime ja meile hakati lõunasööki valmistama.Meie niikaua pikutasime rannas ja käisime kanuudega lahe peal sõitmas.

Peale sööki sõitsime tagasi kodusadamasse,mis ketis umbes tund aega.
Õhtul istusime järjekordses kohvikus,kuid seekord rohkem sisemaal ja õhtusöögiks oli pizza.

13 päev Teisipäev 8 juuli

Otsustasime Siimuga täna Dive&CIA Ilha Grande tripiga sukelduma minna.Teistele meestele väga ei meeldi vee all käia. Poole päevane trip maksis 50 euri ja peale meie oli sukeldujaid lisaks instruktoritele veel üks mees ja naine. Sõitsime sadamast täiskäigul umbes tund aega piki saare rannikut põhja suunas. Eilsest snorgeldamiskohast veel tunduvalt edasi.
Lõpuks olime õiges lahesopis kohal ja läksime vette.

Siimul oli litsent olemas ja ta ujus üksinda. Minuga koos sukeldus üks instruktor. Veealune elu oli päris kirev. Võrreldes Egiptusega on kalad hoopis teistsugused. Nii palju värve ei ole nagu Punases meres. Aga kalad on suuremad ja erinevamad. Õnnestus näha ka kahte suurt merekilpkonna.
Ujusime neil järgi,kuni nad tempot tõstsid ja eest ära põgenesid
Pärast sukeldumist sõitsime kodu poole ja tee peal pidasime kinni,kus merepõhjas lebas umbes 10 meetri sügavusel helikopteri vrakk.Kunagi aastaid tagasi oli alla kukkunud.
Siim ja teised läksid uuesti sukelduma. Mina snorgeldasin ümber paadi. Päris äge oli ülevalt alla helikopteri vrakki vaadata.
Koduteel pakuti juua,snäkke ja puuvilju.
Jõudes kodusadamasse,pakkisime asjad ja sõitsime laevaga mandrile tagasi. Tee peal hakkas vihma sadama ja saime suht märjaks.
Conceição de Jacarei sadamas otsustasime mängu Brasiilia-Saksamaa ära vaadata samas kohvikus,kus tulles. See oli ajalooline mäng 1-7 Brasiilia kaotas. Uskumatu!!!!

Kohalikud,kellega koos vaatasime olid shokis. Peale mängu lõppu õnnitlesid meid,kuna pidasid meid sakslasteks.
Sama sohver,kes meid siia sadamasse Riost tõi,tuli meile järgi ja viis Riosse tagasi.
Rios oli meil viimaseks kaheks ööks võetud korter Copacabana rannas.Rua Barao de Ipanema 72. Hinnad olid jalka MM-i lõpu poole jõudes juba natukene normaliseerunud. Enam ei küsitud hingehinda,kui nähti,et ei saa kortereid välja üürida.

14 päev Kolmapäev 9 juuli

Täna oli meil planeeritud shoppingu päev. Vaja igasuguseid asju ja suveniire osta ju koju. Kammisime mitu tundi mööda Copacabana poode. Ma käisin isegi kesklinnas metrooga,et endale särke ja käterätte osta.

Täna oli Atsil sünnipäev.Ta kõva Hollandi fänn.Täna Hollandi mäng,aga ta ju eelmine mäng vahetas Mehhiko fänniga oma särgi ära
Lasime tal nagu Reijo jaoks mingi Nike originaal särgi välja valida,mis talle meeldis ja siis üllatasime teda ja kinkisime talle sellesama särgi
Õhtul läksime jälle Copacabana randa Holland-Argentiina mängu vaatama.

Väga hull mäng oli.Argentiina võitis penaltitega. Kahju hollandlastest. Ats oli pisarates.
Õhtul käisime söömas oma korteri kõrval rootsi laua tüüpi söögikohas.

14 päev Kolmapäev 10 juuli
Hommikul pakkisime oma asjad kokku.Kell 18.45 ajal pidimeie lennuk startima kodu poole. Käisime veel shoppamas.

Vihma sadas pool päeva. Sõime jälle oma korteri kõrval söögikohas,kui järsku avastasime,et meie lennuni ainult 2 tundi.Tormasime tänavale ja sebisime kiirelt 2 taksot.Kuna vihma hullult sadas,siis uputas paljudes tänavates ja linnas olid ummikud.Käisime taksojuhile peale,et ta ülikiirelt sõidaks.
Ummikud aga võtsid hoo maha. Olime 1,5 tundi mega närvis. Lõpuks jõudsime lennujaama 15 min enne lendu Rio-Madrid. Reijo oli mingil arusaamatul moel oma taksoga Keijoga 10 min varem kohale jõudnud. Ta hoiatas Check ini,et jääme hiljaks.
Lennujaamas tormasime nagu segased ringi ja mingi ime abil jõudsime lõpuks lennukile Uskumatu.
Lend Rio-Madriid kestis 10 tundi ja 10 min. Magasime kogu selle aja.

15 päev Neljapäev 11 juuli
Kell 9.55 olime Madriidis. Kuna järgmise lennuni oli 6 tundi aega,panime oma kotid lennujaama pakihoidu ja sõitsime metrooga linna. Jalutasime linnas ringi ja istusime ühes tänavakohvikus,kus jõime õlut. Ilm oli ilus, Ja Madriid on ka ilus.

Väga vinged vanad nikerduste ja kujudega majad. Tõesti ilus.
Kell 15.50 – 18.30 oli lend Madriid-Helsinki ja olimegi peaaegu kodus tagasi.
Kokkuvõtvalt oli tore reis. Ammune lapsepõlveunistus sai teoks. Samas midagi väga vapustavat ei olnud Ei tea,võib olla juba elus palju reisitud ja nähtud,nii et üllatada on raske.Sellist tunnet ei ole,et tahaks sinna hirmsasti tagasi. Midagi teha ei ole- Kariibi mere saared ja Aasia tunduvad huvitavamad. Samuti häiris see,et inimestega ei saanud suhelda.Inglise keelt oskavad väga vähesed. Ja meie hispaania-portugali keel piirdub one,does,tres,quatro
Ja seda,et Rio on maailma ükskriminaalsemaid linnu ka ei õnnestunud õnneks näha. Kõik,kellega käte-jalgadega suhtlesime olid sõbralikud

Tai reis ja Full Moon Party märts 2014

Olles alles paar kuud tagasi tulnud Dominikaanist,polnud tegelikult sel talvel plaani rohkem kuskile soojale maale minna.Aga vanast harjumusest peaaegu iga päev netis reise vaadates sattusin Finnmatkat soodsatele viimase hetke lendudele www.finnmatkat.fi  algusega Helsinkist,kus pakuti lende Phuketisse väga soodsate hindadega.Tekkis kohe jälle soov siit Eestimaa olematust talvest ära saada. Hinnad varieerusid erinevatel päevadel 300-500 euro vahel.

Marko sain kiirelt nõusse,järgmise kahe reisikaaslase leidmisega tekkis raskusi.Tulla tahtjid oli palju,kuid igaühel mingid omad põhjused,mis ei lasknud tulla.

Lõpuks olid tulijateks Oss ja Made.

Lend Helsinki-Phuket-Helsinki 5.märts-20 märts hinnaga 390 eurot.

Start kell 15.30 ja lennu kestvus 10 tundi 45 min.

Lennuk oli suht vana TUIfly ja ruumi lennukis mega vähe. Me istusime keskmises reas neljakesi kõrvuti ja kuna kõik mehed peale minu on 110 kg ja rohkem,siis on selge,et meil oli seal väga-väga kitsas. Päris piinarikkad olid need ligi 11 tundi.

1.päev    6.märts 2014

Kell 7.05 maandusime Phuketis. Väljas oli hull leitsak ja + 36 kraadi.

Ostsime minivan takso piletid 180 bahti nägu ja tunni aja pärast olime oma esimeses hotellis Patong Beachil mille nimeks Safari Beach Hotell. Hinnaks 60 eur kahene tuba.Selle olin ära broneerinud juba Eestis www.agoda.com kaudu. Hotelli valikus sai määravaks asukoht ja hotellile antud hinnangud eelmiste külaliste poolt. Selle hotelli hinne oli 7,6 ehk väga hea.

Kuna olin varem käinud siin kandis,siis oskasin hotelli asukohta valida,et kõik oleks käe-jala juures – meri,ööelu,turg ja linna keskus. Samuti oli tähtis,et hotellil oleks ka bassein,sest merevesi oli nii soe + 28 et see väga ei jahutanud. 

Läksime kohe linna peale jalutama ja sööma. Suvalises kohas istusime maha ja tellisime söögid. Mina ja Oss võtsime mingi Tai supi ja saime kohe eriti hullu maitseelamuse :) Supp oli nii terav,et kõrvetas lauasa suu ära. Appiii,alles pärst ühe vee ja õlu pealejoomist sai jälle suud kinni hoida ja kõrvetus taandus.

 Järgmised korrad olime targemad ja rõhutasime kohalike söökide tellimisl,et oleks ikka middle spice.

Tegime ka esimese ujumise India ookeanis ja paari tunnise pikutamise Patong Beachil.

Õhtul võtsime poest mõned pudelid kohalikku rummi Sang Sem. 0,7 liitrine maksis 280 bahti,ehk umbes 7 euri. Istusime õhtul hotelli aias ja lahendasime need ära.

Hiljem läksime ka Bangla roadie ja vaatasime kohalikku ööelu.

Päris tüütu oli seal käia,kui tüdrukud sind baari maha istuma kakuvad :) Lisaks veel mingitele stripshowdele meelitavad.

Mõnes baaris sai ka istutud ja mõned õlled tehtud. Õlle hind baaris umbes 130 bahti ehk 3 euri.

Ja kui mõni tüdruk suudab sind meelitada talle ka mõni jook osta,siis selle hind on 220 bahti :)

2 päev     7.märts  2014

Hommikul oli paha olla.

Pikutasime pool päeva hotelli basseini ääres ja nautisime päikest.

Lõuna ajal käisime söömas ja korra ka meres ujumas.

Terve rand on vene turiste täis. Uskumatu,kui palju neid siin on. 3 aastat tagasi kohtas neid poole vähem.Nüüd on nad Phuketi ära vallutanud.Neid on siin tuhandeid.

Linnas pooled sildid venekeelsed. Kohvikute menüüd,reisi kataloogid,reklaamsildid jne.

Ja tänaval ka kohalikud müügimehed vähe vene keelt ära õppinud ja muudkui kõnetavad sind vene keeles. Rebjata,idi sjuda,drug moi jne :)

Õhtul tegime jälle ühes restos õhtusöögi ja jalutasime linnas.

Täna oli rahulik päev.

Ainult päike kõrvetas ära,nii et õhtul kõik oigasime hotellis.

3.päev      8.märts  2014

Hommikul rentisime rollerid- 200 bahti päev ehk 4,6 eur

Otsustasime saarele  ringi peale teha.

Kimasime lõuna poole mööda kurvilisi mägiteid mere äärt pidi. Pidasime kinni Karon Beachil ja käisime ujumas. Sealt edasi liikusime kuni tee ääres oli üks wievpoint ja avanes imeilus vaade liivarandadele ja merele. Tegime mõned pildid ja liikusime edasi.

Tee peale jäi ka paar kohta,kus korraldati elevandi safareid.Elevandid seisid tee ääres ja ootasid kliente. Meie ei viitsinud nendega sõitma minna. Pole küll kunagi käinud,aga ega see vist midagi erlist ei ole ka.

Tee peale jäi veel üks märkamatu silt noolega mere poole- NUI BEACH. Keerasime sinna sisse. Tee oli punasest savist ja üsna kehva. Lõpuosa mere poole oli nii järsk,et hirm tuli peale. Mine või jala edasi. Sissepääs randa maksis 200 bahti,mis sisaldas ka ühte jooki.

Rand oli ilus pisikene,kaljude vahel ja rahvast vähe.

Istusime rannabangalos ja jõime ühe õlu. Kuumus on siin tappev märtsi kuus. Päeval +36 ja öösel +27 kanti. Hullult ära väsitab. Eelmine kord käisin detsembri keskel,siis oli tunduvalt normaalsem olla. Umbes 30 kraadi kanti. Kordagi ei higistanud,ega tundnud ennast kehvasti palavuse pärast.

Sõitsime edasi järgmisse randa. Selle nimi oli Rawai Beach. Kah väga ilus ja omapärane.

Väike rand,kus keskel poolsaar. Vasakus rannaosas oli kivisem ja seal sai snorgeldada,parem osa ilus liivane. Võtsime endale söögid-joogid ja nautisime päikest ja ilusat vaadet rannaäärses kohvikus. Käisime ka ujumas nagu ikka.

Koduteel ja ette veel üks söögi turg.Huvi pärast pidasime kinni. Siin müüdi igasuguseid elukaid söögiks. Mitut sorti ja mõõtu praetud sitikaid oli ka müüa. Ostsin prooviks mingeid prussaka moodi 100 gr. Vastu tahtmist sõin 2 tükki ära. Rohkem ei tahtnud. Viskasin minema :) Maitse meenutas sea kõrne maitset,kuid ikkagi oli neid vastik süüa :)

Samuti ostsin siit varda krokodilli liha. Maitsel polnud viga,kuid samuti ei meeldinud. Väga vintske ja kummine liha.

Õhtul tegime jälle kohaliku rummi ja käisime Bangla roadil ööelu vaatamas.Möll käib seal igal õhtul. Päris huvitav on kuskil baaris istudes seda issanda loomaaeda jälgida. 

Sellel tänaval,ühe klubi uksel,töötab ka Eestist pärit blond Maili nimeline tüdruk.Päris suur üllatus oli,kui ta klubi uksel meid eesti keeles kõnetas :)

4 päev     9 märts  2014

Hommikul pikutasime paar tundi hotelli basseini ääres.

Kell 1 tuli meile takso järgi ja viis Phuketi lennujaama. Taksosõit 1000 bahti neljale.

Lendasime Bangkok Airways lennuga Koh Samui saarele plaaniga külastada kõrvalsaarel 15.märts toimuvat Full Moon Partyt. Lennupilet maksis sinna 65 eurot ja lend kestis 50 minutit.

Koh Samuil oli meil võetud üheks ööks Lucky Mother nimeline bangalo. Hind 17 eurot kahene bangalo ilma konditsioneerita.

Õhtul jalutasime mööda randa,kus mitmes rannakohvikus musa mängis ja inimesed istusid randa asetatud laudade taga ja sõid-jõid.

Ka meie tegime romantilise õhtusöögi rannas :)

Päris vinge on istuda öösel rannas,väljas pime,kuid sooja +30. Meri kohiseb kõrval,selges taevas tähed säravad ja hea muusika tuleb rannakohvikust.

5 päev      10 märts  2014

Hommikul võtsime endale uue ööbimiskoha 100 m eemal rannas oleva Suneast Bungalow.

Hind kallim,40 eur öö,kuid toad konditsioneeriga,ilusam territoorium ja mis kõige tähtsam-bassein mere ääres.

Täna otsustasime rolleritega ka Koh Samui saarele tiiru peale teha. Rolleri rent 150 bahti päev.

Üldse olid siin Koh Samui saarel hinnad kõikidel asjadel veidi odvamad,kui turiste täis Phuketis.

Panime rolleritega saare lõunaosa poole minema. Tee läks mäkke ja vaated merele olid ilusad. Tegime hommikusöögi ühes ilusas rannas-Silver Beachil. Käisime ka ujumas.

Sõitsime edasi mööda mere äärt ja tegime mõnes rannas veel peatuse. Need rannad polnud eriti ilusad. Liiv kollane ja must. Inimesi ka rannas praktiliselt ei olnud. Ainult mingid kohalikud kalurid.

Koh Samui lõunatipus,kõrgel mäe otsas jõudsime lõpuks Conradi nimelisse 5 tärni resorti. Turvamees lasi meid mäe otsa resorti territooriumile. Sealt avanes hingemattev vaade merele ja allpool olevatele basseinidega rannabangalotele.

Sealt sõitsime edasi kuni jõudsime Nikki Beachile. Läksime seal olevasse rannarestorani mojitot jooma. See oli ka väga super ilus koht. Lumivalged toolid,diivanid,päiksevarjud. Bassein ja elav muusika saksofonisti esituses. Taustaks rahulik klubimuusika. Selliseid Nikki Beach lumivalges stiilis kohti on veel paljudes kohtades maailmas-Miamis,Nizzas,Marbellas jne.

Nautisime tunnikese seda ilusat ja meeldivat atmosfääri.

Koduteele jäi meil veel HIN LAD Waterfall. Seal pidi 2 km läbi dzungli jala kõndima,et lõpuks koseni jõuda. Kuna praegu on sademetevaene aeg,siis oli kosk suht lahja. Vett lihtsalt vähe.

Samas oli kose all väike veekogu,kus sai ujuda. Ja tore oli see,et vesi oli mage ja jahutas hästi :)

Dominikaanis nähtud võimsate koskedega ei andnud muidugi võrrelda.

Õhtul istusime oma bangalo ees ja mekkisime rummi.

Jalutasime mööda randa ja käisime söömas.

6 päev   11.märts 2014

Hommikul pikutasime basseini ääres.

Lasime meie hotelli rannas olevatel proffidel Tai tädidel endale massaazi teha. 200 bahti ehk 4,6 eurot tund aega. Päris hea oli. Vahepeal sai isegi tukastatud massaazi ajal.

Siis otsustasime täna rolleritega tutvuda saare põhjaoaga.

Sõitsime põhja poole,kuni teele jäi mingi Budha tempel. Keerasime sisse ja käisime seda uudistamas. Päris huvitav ja suursugune oli.

Templi territooriumil oli suur-suur tiik,mis kubises kaladest. 50 bahti eest sai neile sööta osta ja neid sööta. Kohe kees vesi suurtest kaladest.

Sõitsime edasi saare põhjatipus olevat Big Budha kuju vaatama. Ronisime trepist üles ja tegime tiiru ümber Big Budha.

Samuti oli seal võimalus  Big Budha templi rajamist toetada ostes enda nimelise katusekivi 50 bahti eest.Lasid 50 bahti korjanduskarpi ja võtsid kivi,kuhu oma nime peale kirjutasid. Nii et nüüd on ka Estonia kirjade ja meie nimedega katusekivi vähemalt 1000 aastat Big Budha templi katuses.

Sõitsime edasi ja tegime veel ühe söögi Big Budha sadama lähedal ranas.

Õhtul jalutasime mööda randa ARK Bar Beachclubi. Seal olid lamamisvoodid ja lauad,kus sai pooleldi pikutades head muusikat ja seltskonda nautida. Selles kohas toimuvad 2 korda nädals Pool ja Beach Partyd. Päris äge :)

Võtsime vesipiibu lauda ja õhtu jooksul 4-5 ämbrit kohaliku rummi  koolga. Muusika oli super. Samuti esines vahepeal saksofonist,trummar ja tantsutüdrukud. Lisaks tulega zonglöörijad rannas.

Hiljem jalutasime ka Chaweng Beachilt,kus elasime ja rannaelu käib,keskusse vabaõhu klubidesse.

Päris kõva möll käib seal ka iga õhtu :)

7 päev     12 märts  2014

Hommikul pikutasime basseini ääres ja mere ääres.

Vahepeal käisime keskuses söömas ja siis jälle rannas.

Õhtul läksime jälle meie lemmikuks kujunenud ARK Bar Beachclubi.

Võtsime rummi.

Lõpuks vennastusime kõrvallauas olevate Moskvast-Arhangelskist pärit meeste-naistega :)

Aruteluks oli ka poliitika ja Krimmi küsimus :) Küsisin meeste käest mitu korda,et mis tunne on tagasi  minna,kui kodumaa territoorium on 5 % suuremaks läinud.

Vastus oli,et neile ka ei meeldi Putin,aga mis teha.

Hiljem külastasime kekuses asuvaid vabaõhu klubisid. Päris omapärane on,kui klubidel on ainult katus peale ja muidu igalt poolt lahtine. Mitu tükki kõrvuti ja vali muusika üksteist ei sega.

8 päev     13.märts  2014

Hommikul sõitsime Big Budha sadamasse. Sõitsime laevaga Koh Phangani. Sõit kestis 1 tund 10 minutit ja maksis 200 bahti.

Koh Phangani sadamast jalutasime risti läbi saare 10 minutiga vastasrannas Haad Rin Nok Beachil olevasse Anan Resoteli,mis oli meil Agoda kaudu kinni pandud 3 ööks. 70 euri öö.

See oli tõeline peldik :(  Asukoht küll hea,täpselt rannas,kuid muud asjad olid katastroof.

Pole nii hullus hotellis veel ööbinud. Toal akent ei olnud,toauks püsis vaevalt ees,juhtmed rippusid seina peal,vetsus pidi kopsikuga vett peale viskama,voodid olid tehtud kivist ja kõvade madratsitega ja uks käis lukku väljastpoolt tabalukuga :)

Üritasime küll peremehega rääkides loobuda toast,kuid raha oli juba krediitkaardilt maha läinud ja ei saanud enam midagi teha. Samuti oli jama see,et kuna Full Moon Party oli tulemas,siis vabu kohti saarel lihtsalt polnud.

Lõpuks leppisime mõttega,et sellises toas käime ainult öösiti magamas :) Enamus aega nagunii kuskil väljas.

Kuid juhuslikult läksime samasse randa sööma ja seal ranna servas Paradise Bungalowis olemas bangalo 1000 bahti ehk 23 eur öö. Ja täitsa viisakas. Marko ja Made võtsid selle.

Õhtul läks me ööbimiskoha rannas pidu lahti.

Alko müüjad piduliste ootel

Ajuvaba.Iga päev,365 päeva aastas toimub siin Beach Party.

Lauad toolid tõsteti rannalivale,shotide ja söökide müüjad ilmusid välja,rannakohvikutes keerati musa maximumi peale ja pidu läks lahti.Pidutsejad on 99% valged. Kohalikke väga vähe. Väga palju oli rahvast Rootsist,Taanist,Norrast. Venelasi suhteliselt vähe.

Tantsiti algul rannaliival ja hiljem juba laudade peal :)  Lisaks näitasid oma oskusi iga päev põlevate

tõrvikute ja nööridega zongleerivad noored poisid.

Võtsime ka mõned pangid rummi ja koolaga ning istusime paaris kohas.

9 päev     14 märts  2014

Hommikul võtsime rollerid et saarega tutvust teha. Sõitsime põhja poole. Kohati oli käänuline tee ni järskude tõusude ja langustega,et hirm tuli peale. Aga vaated olid super ilusad mäe otsast merele!

Esimese peatuse tegime Hinkong Beachil. Ilus rand,kus rannast natuke eemal mere poole tekkinud pikk risti kujuline lumivalge liivaga saar. Päris ilus ja huvitav looduse poolt loodud saareke.

Tegime seal rannakohvikus väikse söögi joogi ja ujumise.

Sõitsime edasi ja tegime veel peatusi,kui nägime mõnda randa.

 Lõpuks jõudsime saare põhjatippu        Beach randa. Siin oli samuti väga ilus ja omapärane rand. Rannast läks 500m eemal olevale kaljusele saarele 5 meetri laiune looduse poolt tekitatud liivariba. Jalutasime mööda randa ja käisime ujumas.

Siis sõtsime koju tagasi ja puhkasime paar tundi jahedas hotellitoas. Õhtul sai pimedas veel korra rolleritega kõrvalasuvas keskuses käidud. Tiirutasime niisama ja vaatasime,mida kohalikud teevad.

Oma Hod Rin Nok randa tagasi jõudes käisime jälle seda rannamöllu vaatamas.Iga päev sama pidu siin :)

Ise võtsime vaikselt,kuna homme ju maailmakuulus Full Moon Party.

10 päev    15 märts  2014

Täna pikutasime pool päeva rannas.

Siia randa peab Full Moon Party ehk ligi 10 000 inimest ära mahtuma.

Õhtuseks peoks tehti ettevalmistusi-paigaldati lavasid,suuri kõlareid ja prozektoreid.

Peale lõunat jalutasime ranna ääres olevat laudteid pidi ühe kaljudel asuva rannabaarini. Istusime seal,jõime õlut ja nautisime vaadet merele ja liivasele Hod Rin Nok Beachile.

Õhtut alustasime Marko ja Made bangalo rõdu peal istudes,pangist rummi koolaga juues ja vaadates Full Moon Partyt rannas.

Terve kilomeetri pikkune ja 50 meetrine rannariba oli rokkivaid noori täis. 6-7 erinevat rannabaari oli suured kõlarid välja toonud ja maksimum võimsusega erievat stiili muusikat mängima pannud.

Lisaks veel shotide müüjad,tulemeistrid,söökide müüjad,kehamaalingute tegijad jne.

Kirjanduse järgi on tegemist maailma suurima Beach Partyga,mis toimub iga kuu täiskuu ajal.

Pidu kestab järgmise päeva lõunani.

Kes ära väsis,sai veidi puhata :)

Minu hinnangu järgi võis olla rannas 7000-8000 inmest.

Peale keskööd liitusime ka pidutsejatega. Jalutasime ranna ühest otsast teise läbi ja jälgisime igasuguseid hulle pidutsejaid :) Endal väga mölluks ei läinud.Ja eks need enamus pidutsejaid seal oli  endast ikka jupp maad nooremad ka :)

Kella 2-3 ajal väsisime me Ossiga ära ja läksime magama.

Jama oli see,et meil oli homme hommikuks laevapilet kella 8-ks võetud. Kõik laevad olid täis ja see oli ainuke võimalus lähipäevade jooksul saarelt pääseda.

Marko ja Made olid terve öö mingeid asju ajanud :) 

11 päev     16 märts  2014

Ärkamine oli raske.

Väsinud mehed.

Kell 6.30 korjas meid buss peale ja viidi sadamasse. 9 kohalises bussis oli vähemalt 13 inimest. Ja enamus neist ebakaines olekus veel.Hispaanlased,itaallased ja eestlased. Kohe läks vennastumiseks ja rummipudel käis mööda bussi ringi. Suheldi ainult mingis enda välja mõeldud rahvusvahelises täis inimeste keeles. Aga aru said kõik :) Igatahes lõbus oli. Ja Oss pani segast täiega.

Sadamas oli meiesuguseid terve kai täis. Väsinud inimesed magasid otse asfaldil ja ootasid laeva.

Meil oli pilet laev+ buss Koh Phangan-Phuket 8.00 -14.00 ja maksis 650 Bahti.

www.lomprayah.com

Laev oli päris moodne.Konditsioneeriga ja pehmete istmetega. Peale paari tunnist laevasõitu jõudsime Suratthani. Seal pandi meid bussi peale ja sõidutati linna. Seal oli vahepeatus,kus rahval lasti leavafirma kohvikus endale süüa osta.

Seal pandi meid teise bussi ja sõit jätkus Phuketi poole. Aeg venis hullult. Buss liikus 60-70 km h ja tegi tihti peatusi ka inimeste peale ja mahaminekuks.

Keset päeva tehti kuskil teepeal veel pooletunnine peatus spetsiaalses turistilõksus. Suveniiripood + söögikoht.Sõime mingit ebamäärast sööki väga ebahügieenilises söökla taolises suures telgis.

Lõpuks jõudsime Phuketisse ja 2 tundi hiljem,kui sõidugraafik ette nägi.Bussijuht vedas veel rahvast laiali reisijate hotellide juurde.Kui buss oli juba mitmendat korda suht meie hotelli lähedalt mööda sõitnud,ei pidanud ma vastu ja karjusin üle bussi,et Stop the car. Bussijuht pobises midagi,et ei saa siin peatuda,kuid veel kõvema häälega kordamine sundis siiski piduripedaalile vajutama.

Väsinult ronisime bussist välja ja läksime oma vanasse hotelli Safari Beach Hotell tagasi. Seekord esimene korrus ja vaatega basseini poole oli 80 eur öö kahene tuba.

Läksime kohe basseini ligunema ja jahe vesi tõi eluisu tagasi.

Mingi aja pärast otsustasime kohe meie hotelli basseini kõrval mereanni restoranis õhtustada.Mõtlesin,et võiks võtta mõne suure lobsteri otse akvaariumist.

Valisin koos kelneriga ühe akvaariumist välja ja siis tõsteti see elukas kaalu peale. Ja kalkuleeriti hind 120 eurot. Misasja?! Ma päris paljudes maailma kohtades seda lobsterit söönud ja hind alati kuskil 10-20 euro vahel. Ütlesin No No ja valisin hoopis jää peal pikutavad 4 hiidkrevetti. Ka nende hind kujunes üpris krõbedaks 45 eurot.

Istusime seal restos ja sõime oma sööke. Vaatamata soolasele hinnale,minu hiidkrevettid küll head polnud.

Kurat seda teab,mitu päeva nad seal surnult jää peal lebanud olid. Igatahes järjekordne pettumus söögi koha pealt.

Õhtul käisime Bangla roadil jalutamas. Vaatasime,kuidas transvestiidid tänaval kliente püüdsid. Istusime tänava äärses kohvikus ja lasime mõned õlled.

Käisime korra ka ühes diskoteegis Seduction Beach Club & Disko,kus sisenedes eesti keeles omavahel rääkides järsku ukse peal olev blond tüdruk sulaselges eesti keeles meiega juttu alustas :) Hetkeks võttis tummaks.Selgus,et Tartus pärit Maili juba 3 aastat Phuketis elab ja töötab.

12 päev     17 märts 2014

Hommikul kolisime uute hotelli. 100 m edasi samal tänaval Thara Patong Beach Resort & Spa   4 tärni ja maksis kahene tuba 75 eur. Väga vinge hotell,kahe suure basseiniga ja ideaalse asukohaga, merest 100 meetrit. Siia jäime me kuni reisi lõpuni.

Hommikul pikutasime mõned tunnid Patong Beach rannas. Siis korra söömas ja õhtupoole olime oma hotelli basseinide ääres.

Õhtul jalutasime mööda Patong Beachi mere äärt üles põhja poole. Tee peale jäi mingi turg,kus müüdi riidekaupa + igasuguseid häid sööke varrastega. Korjasime igaüks endale meelepärase liha + küpsekartul fooliumis + õlu ja sõime sealsamas laudade taga

. Kokkuvõttes kujunes hind muidugi kallimaks,kui ükskõik kus söögikohas.Aga isuäratav valik oli siin tohutu.

13 päev    18 märts 2014

Hommikul kell 7.00 startisime me Markoga snorgeldamis tuurile Similan Islands.

Oss ja Made ei viitsinud tulla.

Tuur maksis reklaambuklettides igal pool 2300 Bahti. Me kauplesime pool maha ehk 1150 Bahti.

 Similan Islands asub 80 km Patong Beachist põhja poole ja koosneb 9 saarest. Tegemist on loduskaitse all oleva rahvuspargiga ja kahele saarele minek on üldse keelatud,kuna seal poegivad merikilpkonnad. Samuti peetakse Similan Island saari maailma top 10 olevaks sukeldumiskohaks.

Kõigepealt kestis bussisõit 1,5 tundi põhja poole kuni Pakarang Beach sadamasse.

Seal saime lestad ja snorgeldamis asjad ning pandi meid kiirkaatri peale.

Kiirkaatri sõit kestis 1 tund ja 10 min,kuni jõudsime esimese snorgeldamiskohani.

Kaater jäi rannast 100m eemal ankrusse ja snorgeldamine toimus ümber paadi.

Kalu oli palju. Ja igas suuruses. Markol õnnestus ka suurt merikilpkonna näha.

Edasi liiguti järgmise saareni,kus läksime maale.

Siin oli metsas söögikoht,kus oli tuuri hinna sees toitlustamine. Pärast sööki oli tund aega päiksevõtuks ja snorgeldamiseks.

Ka siin oli liivase tanna kõrval kivid,kus igasuguseid kalu.Võrreldes Egiptusega on siin liigirikkus suurem ja kalu on igal pool. Egiptuses passivad kalad ainult korallide ümbruses. Mujal vaikus. Siin on igal pool. Ja õnnestus kaugelt näha ka mingit paari meetri pikkust kala näha. Hirm tuli peale :) Võibolla oli mingi hai. Ei tea. Igatahes kaldast väga kaugele minna enam väga ei kippunud.

Mingi hetk sõideti edasi ja tehti peatus kõige kuulsamal ja ilusamal saarel ehk Ko Similan. Seal asubki igal pool reklaamides olev foto suurest kivirahnust,mis imekombel kõrgel kalju peal nagu terava otsa peal püsti seisab.

Sinna ülesse sai rannast ronida mööda kitsast rada ja milline vaade sealt avanes!!!

 Seda on raske kirjeldada. Lisaks ülevalt ja alt  suurepärasele vaatele on ka seal rannas olev madal vesi kalu täis. See kõik kokku võttis hingetuks. Mu seniste rännakute üks ilusamaid kohti maailmas!! 

Pärast imeliste vaadete nautimist snorgeldasime ranaas ja nautisime veealuse elu ilu.

Peatus Ko Similan saarel kestis umbes tunnikese ja siis hakkas tagasisõit.

Paadis pakuti veel puuvilju ja juua.

Koju tagasi jõudsime kella 7 ajal. Oss ja Made olid ennast basseini ääres ära põletanud.

Õhtul jalutasime jälle Bangal roadil ja Patong Beachil ringi. Nautisime viimast õhtut.

14 päev     19.märts 2014

Täna õhtul kell 18.15 läheb meil juba kahjuks lennuk Phuket-Helsinki :(

Võtsime viimast päikesest ja lihtsalt terve päev pikutasime hotelli basseini ääres.

Vahepeal,kui liiga ära kuumetasime ennast käisime ka linnas ja ostsime veel mingeid asju koju-särke,plätasid,lühikesi pükse ja mõne suveniiri. Reeglina ükski asi üle 5 euro ei maksa,kui oskad kaubelda.

Õhtul tuli meile buss järgi ja sõidutas lennujaama.

Lennuk oli jälle viimse kohani täis. Enamus soomlased,kuid viimased 2-3 rida nagu meiegi,eestlased. Need vist kõik viimase hetke pakkumisega reisi ostnud.

Tagasilend läks suht ruttu,kuna kirjutasin käesolevat blogi. Sain 10 päeva 

valmis,niikaua kuni läpaka aku kestis.

Huvitav oli veel see,et kui lennu trajektoori jälgida monitori pealt,siis lend Phuket-Helsinki kulgeb praktiliselt üle Võru ja Tartu.

15 päev   20 märts 2014

Helsinkis tulid meile Kumm ja Äri lennukile vastu. Me tulime lennukist maha lühikeste pükstega ja plätudega. Ja Helsinkis oli -5 kraadi ja paksu lund sadas.

Silkasime lennujaama ees jooksuga autoparklasse nagu segased.

Laevasõit Tallinna kulges rahulikult. Sain Tallinna sadamas oma auto kätte ja kodusõit hakkas. Nagu needus sada paksu lund ja oli libe. Ja hull uni tuli peale.

Kliima vahetus mõjus ka nii rängalt,et Võrru jõudes oli juba kurk valus ja nohu ka andis märku,et oleme Eestimaa elamiskõlbmatus kliimas tagasi.